Raamatutetris
Lugesin just kokku, et see on mulle seitsmes kord kolida ning ehkki võiks eeldada, et mul on seega suurepärane kogemus asjade kastidesse pakkimisel, oleks see eeldus oleks täiesti vale. Ikka ja jälle taban ma end tabamast mõttelt, et kolimiskastid on veidra kujuga. Raamatud ei mahu kunagi normaalselt kasti, pidevalt tuleb sobitada, liigutada, kombineerida. Nagu tetrist mängiks.
Ühtlasi sai selguse mind aeg-ajal vaevanud küsimus, miks ma võtsin Austriasse kaasa näiteks Marduse ulmeajakirjad ja “Hõbevalge”, aga jätsin maha kõik Tolkieni. Ei miskit suurt müsteeriumit, mis sisaldaks pahatahtlikke raamatuvahetajaid ja rahvusvahelist kuritegevust. Ma lihtsalt suutsin kaks kasti ära vahetada. Eestisse jäävatel kastidel olid kirjad rohelise ning kaasa tulevate kastide omad punase markeriga kirjutatud. Leides oma kastikuhjast täna rohelise kirjega raamatukasti on lahendus leitud. Värvipime ma enda ja arstide arvates ei ole, kuidas mul küll õnnestus selliselt ämbrisse astuda?
Serverisirvija 
ma olen ka liiga palju kolinud. ja korduvalt pannud inimesed imestada, et pakin raamatuid enne nõusid :D
first things first, eksole.
aga ma iga kord kirun hoopis kujundajaid (või kes raamatu formaadi otsustavad?), et no miks on mõni raamat nii hirmus veidras mõõdus. kasti mõõtude üle polegi tulnud pähe kurta :D
Nojah, raamatute kuju ühtlustamine oleks muidugi loogilisem :) Ses mõttes on n-ö sopakaformaat ehk pehmekaaneline A5 hea, neid on nii lihtne pakkida, nagu klotse laoks. Samas mulle meeldivad eriskummalise kujuga raamatud ehkki tolle ilusa saksakeelse muinasjuturaamatu pidin ühte suurde kolimiskasti panema (kingakarpide peale), sest see on nii suur, et ei mahu standardsesse raamatukasti!