Kodu

Boheemil on poeg (tütar on ka, aga temaga ta läbi ei saa). Poeg, kes kevadel 20 saab ja sellel sügisel koos oma neidisega Kanadasse õppima pidi minema. Mingil põhjusel on ta jätkuvalt Prantsusmaal ja tal on palju sõpru. Sõpru, kellega ta eile varahommikuni pidu pani. Ma ei tahaks olla kuri vanainimene, aga see meie majake kostab nimelt kohutavalt hästi läbi ning lisaks helile imbub kusagilt läbi ka lõhnu. Seega vähe sellest, et meie uni oli lärmavate inimeste poolt häiritud, haises korteri kolmas korrus hommikul vängelt tubaka järele. Me oleme N.-iga kaks kummalist looma, kes pole ealeski ühtegi suitsu teinud (ei, ühte mahvi ka mitte) ning me kumbki ei talu seda haisu, mis suitsetamise järel tubadesse jääb. Õnneks see hais siiski kadus kiirelt.

Me oleme siin hoogsalt pakkinud, sest see tooks just kui kolimise lähemale. Tegelikult on kaks nädalat vaja veel oodata, aga no me tahaks juba ära. Tahaks ära paljudel põhjustel, millest ma siis lähemalt kirjutan, kui ma meie kolimissaaga kirja panen. Jah, meil on jälle saaga. Eelmises elus olime viikingid.

Ma taipasin aga, et ma pole praeguse kodu pilte näidanud, seega olgu seegi enne kolimist ära tehtud. Pilte tegin ma tegelikult talvel, seega vahe peal on ühtteist muutunud, aga mis sellest.

Meie maja välisuks avaneb otse peatänavale ning maja ise on mõõdukat vana. Ma võiks isegi öelda kui vana, sest ukse kohal on ehitusaastaga kiviplaat, aga ma unustan selle numbri kogu aeg ära ja ma ei viitsi allakorrusele minna, et seda järele vaadata. Maja kuulus kunagi Bizot perele, kes selle kandi mõjuvõimsaimad olid, aga nüüdseks pole neist suurt midagi järel. Maja on jaotatud kaheks ning meie elame maja tänavapoolses küljes. Boheemile kuulub maja peamine osa, min on meie omast 3-4 korda suurem (pluss hiiglaslik kelder).

Uksest sisse astudes avaneb selline vaade.

maja01

Otse ees olev uks viib keldrisse, paremat kätt jääb garderoobikapp ning vasakul on köök-söögituba.

maja02

Köök on meeldivalt mahukas, aga ma olen järjest enam sellel arvamusel, et avatud köögid on mõttetud (uues kodus meil avatud kööki pole). Eriti selles korteris, kus kõik toidulõhnad ilusasti kõikidele korrustele jõuavad. Uksi siin korteris väga pole, seega teha polegi midagi.

maja03

Trepist üles minnes jõuab väikesele alale, kust avanevad uksed kahte tuppa.

maja04

Vasakul on meie kontor ning paremat kätt oli külalistetuba, millest nüüd meie magamistuba saanud on.

maja06

maja07

Kontoris veedamegi ilmselt kõige rohkem aega, sest tänu tugitoolidele on seal mõnus aega veeta ning kas lugeda või arvutiga midagi teha. Tõsi, suvel on see ruum erakordselt palav, sest tänu kahele erinevasse suunda avanevale aknale köetakse see tuba väga soojaks. Siin majas ongi temperatuuriga pidevalt mingi häda. Suviti ei anna kolmandal korrusel eriti ollagi, aga talvel on jällegi nii kolmas kui esimene korrus külm. Ilmselt oleks teine korrus ka, aga meil on siin puhur pidevalt sees, et Sipsikul külm poleks.

maja08

Külalistetuppa panin üles nood USA postkaardid, millest ma napilt ilma oleks jäänud, kui lagi läbi tilkuma hakkas (sellestki peagi lähemalt). Tuba on muidu väga hubane ning selle juurde kuuluv vannituba mõnusam (ja soojem) kui ülakorruse oma.

maja090

Hetkel näeb see tuba aga hoopis selline välja:

maja15

Kirjutuslaud oli mähkimislauaks just sobiva kõrgusega ja riiulid sattusid ka hea koha peal olema.

maja16

Kolmandale korrusele viib trepp (mis muud, lennata ju ei oska) ja seintele panime Oxfami poe vanapaberikastist välja õngitsetud saksakeelse astronoomiaraamatu vahel olnud tähekaardid.

maja05

Kolmandal korrusel on palju valgust ja avarust, aga samas ka kaldlagi, mis selle veidi ebapraktiliseks teeb. Mulle on on need pööningukorrused alati meeldinud, aga elamiseks on nad ikka veidi ebamugavad.

maja10

Selle kaldlae alla jääva nurgaga olid mul suured plaanid. Ma tahtsin sinna mõnusa lesila teha, kus lugeda ja telekat vaadata, aga ilmselgelt ma ei jõudnud sellega kuhugi ja temperatuure arvestades poleks see väga mõnus olnud ka. Kassile samas meeldis.

maja11

Lisaks avatud ruumile on kolmandal korrusel veel vannituba ning nurga taha peidetud magamistuba.

maja12

Ruumi on siin palju, aga nagu öeldud, pole see väga praktiline korrus. Lisaks oli magamistuppa astudes suur oht oma peanupp ära lüüa, sest üks laepalk on eriti madalal.

maja13

Hetkel on seal ruumis hoopis varem külalistetoas olnud voodid ja seina äärde on kuhjatud asju, mis kas juba pakitud või pakkimist ootavad. 1. detsembril kolime. Natuke tuleb veel oodata ja siis saan ma kamina ees istuda.

maja14

Advertisements

Pelmeenid siis

Jätsin N.-i Sipsikuga koju ja sõitsin mööda külavaheteid Péroni. Keerasin ringteelt poe poole ja ropendasin veidi. Tee, mis poe juurde viib, oli muidugi suure rehvikuhjaga blokeeritud ning kollastes vestides inimesed jõid seal kuuma jooki ja sõid ilmselt küpsiseid. Teeääred olid pargitud autosid täis, millest osa kuulusid ilmselt protestijatele ning osa inimestele, kes üle välja poodi lippasid. Mina vandusin veel veidi, autot ringi keerata muidugi ei saanud, aga nihverdasin end kuidagi maanteele (täiesti tühi) ja sõitsin koju tagasi.

Bensiin ei ole siin riigis nii üüratult kallis. Ta on umbes sama hinnaga, mis mujalgi (Itaalia jätame kõrvale, seal on ajaloolise tobeduse tõttu bensiin ropult kallis*) ning palkade-hindade suhet arvestades peaksid hoopis eestlased protestima. Prantslased võiks näiteks hoopiski natuke uuemad ja efektiivsemad autod osta, sest maanteel kohtab tossavaid 20+ aastat vanu diisleid häirivalt sageli. Kuidas nemad küll tehnilisest kontrollist läbi saavad, ei mahu mulle pähe.

* 1935. aastal lisati bensiinihinnale maks, mille abil Mussolini oma Abessiinia sõjategevusi finantseeris. Sõda sai läbi, maks jäi. Aastate jooksul on selliseid makse juurde tekitatud (ühtegi pole vist eales maha võetud) ning selle 2016. aastal ilmunud artikli kohaselt on neid hetkel kokku 17.

Protestime!

Meil toimub siin homme protest. Mitte et see midagi nii erakordset oleks, sest streigid ja protestid näivad lisaks veini joomisele prantslaste lemmikajaviiteks olevat. Kui varasemad aktsioonid pole meid puudutanud, siis see segab ilmselt veidi elu küll, sest mul oli nimelt plaan homme süüa ostma minna. Kus aga homme protestitakse ja liiklust suletakse? Meie maanurgas näiteks suuremate ostukeskuste juures ja kuulu järgi takistatakse liiklust ka meie juurest CERNini jooksval maanteel. Suur CERNi kõrval olev  ringtee, mille kaudu laupäeviti genflased ostlema tulevad, kavatsetakse ka kinni panna.

Ohkasingi juba N.-ile, et homme sööme pelmeene ja pastat ning pühapäeval toome turult süüa, sest ei viitsi mina ummikus istuda. N. tuletas mulle meelde, et Péroni saab ka mööda külavaheteed ja see pood on piisavalt tillu, et selle ees keegi ehk ei protesti. Loodame. Muidu on pelmeenid ja pasta.

Suleiman

Olen Suleiman! Mulle kuulub impeerium ja haarem! Kes ütles, et ma olen hull?! Kes!? Kes!? Pea maha neil!

suleiman.jpg

Jah, need on sokid. Ei, Franz suurt ei pahandanud. Nurrus kogu aja ning keeras pärast sokkide eemaldamist N.-i sülle magama.

Naan

Lugesin just ERMi blogist, et handi keeles on leib нянь ja läksin kohe internetti vaatama, et kui kaugel handid Indiast on, sest see kõlab kahtlaselt naani moodi. Kaugel on. Väga kaugel on. Aga nüüd tahaks naani. Naani kodus pole, on vaid eilset kõrvitsasuppi ja üleeilset kõrvitsalasanjet. Kohe näha, et sügis.

Huberts

Meid külastas just lätlane. Huberts oli nimeks ja kasvu nii palju, et me N.-iga olime ta kõrval kui päkapikud. Noh, me pole just väga suurt kasvu muidugi ka. Huberts pakub kolimisteenust ning tema jutu järgi töötab ta muidu kolimisfirmas, aga teeb õhtuti ja nädalavahetustel lisatöid.

Huberts vaatas meie elamise üle ning teatas, et 200 euri eest teeb ära. Kõlab hästi, sest muidu peaks me ise auto rentima ning meil poleks abiks üht hiiglaslikku ja musklis Hubertsit, kes haarab ilmselt mängeldes kaenlasse kasti, mida tõstes mina songa saaks.

Kui veab, siis saan Hubertsi venelasest sõbrale maha müüdud meie magamistoamööbli. Peaks talle muid asju ka pakkuma, mis meil üle on. Äkki tal on näiteks sõpru, kes kummutit või kuivatit tahaks.

Muide, keelehuumorit. Tegin nimekirja asjadest, mida maha müüa ja et mul aju lühisesse jooksis, küsisin N.-ilt, kas kuivati kirjutatakse inglise keeles kui dryer või drier. N. jäi mõttesse ja ei osanudki vastust anda. Kirjutasin nimekirja Trockner. Multi-kulti on vahel ajule kurnav.

Vandumisanne

N. mainis, et ta oli Suurele Metalisõbrale saatnud foto, kus Sipsik ebatsensuurset žesti teeb ning lubanud, et õpetab lapse bulgaaria keeles vanduma, sest ta ise on liialt väärikas kodanik ja ei saa seda kõike ometigi enam ise teha, seega tuleb keegi seda enda eest tegema panna. Seepeale tuli meil muidugi serblaste erakordne vandumisanne jutuks ja N. saatis mulle pildi:

sloveen-serblane

Pärit siit.