Nunnukas

sylekasss

Mina? Mina lihtsalt olen siin. Olen lihtsalt nunnu. Ja võib-olla natuke paks…

Advertisements

Põhjuseid abiellumiseks

Kõnnime parklas auto suunas ja ma mainin N.-ile, kuidas paar tundi varem oli üks vanem naine mind pikalt silmitsenud ja siis inglise keeles ohtrasõnaliselt mu mantlit kiitnud. Asja tegi minu jaoks huvitavaks see, et ma ei olnud eelnevalt öelnud ühtegi sõna ning ta ise oli tegelikult prantslane, seega tuleb sellest järeldada, et ma ei näe prantslase moodi välja.

N.: Ei näe jah, seepärast ma sinuga abiellusingi.

Mõned abielluvad armastusest, mõned raha pärast ja mõned seepärast, et naine ei näe välja kui prantslane.

Usu küsimus

Käisime eile Genfis sõprade juures koosviibimisel ja naispool kurtis, et neil on pulmadega mure. Koht on olemas, aeg on paigas, aga on kerkinud teoloogiline probleem. Naine kuulub Bulgaaria õigeusku, mees on katoliiklasest poolakas ning valitud kiriku preester nõudvat, et mees tuleb ümber ristida. Mees ideest ei vaimustu. Huvitaval kombel olevat katoliku kirik selles osas hoopis paindlikum ja paneks nad rahulikult paari, aga Bulgaarias tuleb neil nüüd ilmselt mõnd leplikumat preestrit otsida. Või Poolast katoliku preester kohale lennutada.

Mina viskasin neile aga õhku küsimuse, et mis siis kunagi lastest saab? Üks õigeusklikuks, teine katoliiklaseks ja kolmanda jätate ateistide hoolde? Naine arvas, et see on hea küsimus, mees sügas aga lõuga ning nentis, et kuniks lastest mägironijad tulevad, tal usu osas vahet pole. Prioriteedid, prioriteedid…

Patune kala virsikupuu otsas

Komistasin oma keeleõpingute raames huvitavate sõnade otsa. Ja kui ma ütlen huvitavate, siis ma mõtlen “minge te ka õige…”.

Pécher – patustama
Pêcher – kalastama
Le pêcher – virsikupuu

Häälduvad mitte-prantslasele täpselt ühtemoodi, aga prantslased ilmselt väidavad kirglikult, et é ja ê häälduvad väga erinevalt. Mina olen selles osas sama kurt kui N. vältevahelduse osas.

Mida te täna tegite?

Mina küpsetasin esmalt kolm tundi ungarlannaga piparkooke ja piparkoogimajade osi, seejärel liitusid meiega norralanna, sakslanna ja indialanna, et piparkooke kaunistada ja maju kokku panna. Franz aitas lisaks kõigele indialanna kassifoobiat leevendada. Naine, kes kardab kasse nii väga, et oleks peaaegu et tulemata jäänud, tegi lõpuks Franzule isegi ettevaatlikult pai.

piparkoogimaja

Ungarlanna piparkoogitaigen oli neetult maitsev ja ma saan temalt loodetavasti retsepti. Lisaks tegi ta lahedaid küünlaalused ja kuusekesi (ka kaunistused on tema tehtud) ning tõi kaasa päeva vaieldamatu hiti ehk igasuguseid söödavaid kaunistusi. Muide, ta küpsetavat ainult enne jõule ja ainult piparkooke, seega tal on kotitäis toiduvärve ja värvilist kribukrabu vaid piparkookide tarbeks.

Maja on minu tehtud. Panime majad glasuuriga kokku ning pusimist oli üksjagu, aga valmis nad said. Nagu näha, kaevusin kaasa toodud kaunistustesse. Katusel on tegelikult ka suhkrust lumehelbed, aga neid pole ilmselgelt pildi pealt näha.

Selle maja kingin ma ilmselt laupäeval sõpradele, seega endale tuleks ka üks kokku panna. Juppe on õnneks lademetes järgi ja piparkooke on ka liialt palju. Õigus, tainast on ka veel kapis. Oeh…

Kušetil ööd veetma

Tänase päeva keeleõppeseos:

Kušett tuleb eesti keelde ilmselt laensõnana vene keelest, kuhu see on vägagi tõenäoliselt jõudnud laenuna prantsuse keelest. Coucher (hääldub kui kušee) ehk ööd veetma, magama minema.

Abikass

Unustasin jõulukaartidest rääkivas postituses mainida, et Franz oli muidugi suur abiline. Vahel istus ta mu pooliku töö peale, vahel võttis lihtsalt kunstikriitilise hoiaku.

abikass