Ja päike tõuseb

p2ikeset6us

Advertisements

Siplev Sipsik

Me näime jätkavat seda mustrit, et kui kusagil on toimumas midagi poliitiliselt olulist, siis üks meist satub sinna. Täna hääletatakse Suurbritannias Brexiti leppe üle ja otse loomulikult lendab N. õhtul Londonisse. Tõsi, ta läheb lennujaamast otse Hampton Courti, mis on minu maailmapildi kohaselt sama palju London, kui Keila on Tallinn, aga noh… London on suuuuuuur.

Mina pean aga kaks täispäeva Sipsikuga üksi hakkama saama. Loodetavasti käitub latseke eesrindlikult. Eile pärastlõunal üritasin siplevat Sipsikut magama panna ja ühel hetkel sõnasin talle: “Ära palun löö mind näkku,” mille peale Sipsik mulle laialt näkku naeratas ja uuesti litaka kirja pani. Räägi nagu seinaga Franzuga…

Hapukurgihooaeg

Lõiguke Andres Adamsoni Eesti ajaloo raamatust:

Kaitseseisukorra tõttu kehtis tsensuur – mitte küll eeltsensuur, nagu selle oli kehtestanud Tõnisson ise oma viimasel riigivanemaks oleku ajal 1933, ja mille boikoteerimiseks olid Tallinna lehed hakanud valitsusmeelsete sõnumite asemel esilehel avaldama isegi kurkide hapendamise retsepte (sellest, mitte uudiste puudumisest, tuli eesti keelde mõiste “hapukurgihooaeg”), ainult järeltsensuur, hilisema karistusega ähvardamine, kuid tsensuur seegi.

Jäljed lumel

Vaatasin hommikul aknast välja ja avanev vaatepilt pani mind juurdlema, et kas meie kanalisatsiooniluuk on ühtlasi ka mingi võluketas, mis loomi muundab. Või on selle all salakäik, kus loomad koos käivad.

j2ljedlumel.jpg

Alumised kuuluks nagu kassile ja ülemised nagu jänesele. Kummaline.

Kassist rääkides. Vana mauk enamasti magab. Talveund vist. Või ta on jätkuvalt kolimisest traumeeritud. Liiga palju uusi kasse ja muid loomi. Muide, naabritel on kõige suurem kass, keda ma eales näinud olen. 9-kilone vanadaam, kes õues enam ei käi ja suurema osa ajast oma mõneti pisikeses pesas magab. Diivanile ja peremeeste voodisse pääsemiseks on talle lisaaste tekitatud.

unekas.jpg

Lisaks. Miks mu WordPressi keskkond kõik nupud ja statistika nüüd roosana kuvab? Mingi rinnavähi teadlikkusekampaania või uuendus?

Köharavim

Raamatust “Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis”:

10. augustil aastal 1897 sünteesis Bayeri firma keemik Felix Hoffmann ühest pajukoorel põhinevast toimeainest atsetüülsalitsüülhappe, mis jõudis turule aspiriini nime all ning mis vallutas kärmelt maailma. Üksteist päeva hiljem leiutas sama mees veel ühe aine, mis sai sama kuulsaks: diatsetüülmorfiin, üks morfiini derivaatidest, mille puhul on tegemist ka esimese disainerdroogiga, sünteetilise narkootikumiga. Turunimeks sai sellele heroiin, millega see ka oma turuvõidukäiku alustas. “Heroiin on ilus äri,” kuulutasid Bayeri juhatajad uhkelt ning reklaamisid ainet peavalude, halva enesetunde ja lausa laste köha puhul.

Sipsik on oma köhast küll juba paranenud, aga pangem tuleviku tarbeks kõrva taha. Kanepit Genfist saab ja täitsa legaalselt. Aga heroiini?

Õpivõimeline loom

Ühel õhtul istus N. Sipsikuga tugitoolis ja Franz pidi muidugi ka sülle pugema, sest mis mõttes seal on üks süli, kus pole kassi. Kass puges sülle ja meie aktiivsete jalgadega laps äsas kassile jalaga. Kass reageeris ainsal mõistlikul viisil. Ei, ta ei läinud sülest ära. Ta lõi hambad N.-ile kätte.

Täna puges Franz mulle sülle, kui mul Sipsik süles oli. Laps haaras kassil tugevalt karvadest kinni (peaaegu kõrvast) ning kass reageeris ainsalt mõistlikul viisil. Ta talus tirimist rahulikult.

Loom on õpivõimeline.

Igemesügaja

Eile õhtul. Annan Sipsikule tema kaelkirjak Sophie, sest olek viitab, et kellelgi tulevad hambad. Sipsik võtab Sophie hellalt oma kätte, sõrmitseb loomakese kõrvu ja sarvi, laliseb midagi ja lööb siis äkitselt hambad igemed kaelkirjakule näkku. Omapärane.

Muide, kas pole huvitav, kui lihtne tittede virila oleku põhjuseid määrata on? Vanus kuni neli kuud – kindlasti gaasid ja koolikud (mis sellest, et teadlaste ja arstide sõnutsi on koolikud pigem harvad ja gaase kipuvad lapsevanemad ülediagnoosima), vanus viis kuud kuni miski poolteist aastat – kindlasti hambad. Oleks hiljem ka nii lihtne. Nojah, šovinistlikust vaatepunktist naiste puhul muidugi on – kui on närviline, on kindlasti päevad.

Neile, kel tittesid lähikonnas pole – kaelkirjak Sophie on Prantsusmaal umbes 50 aasta eest leiutatud mänguasi, mis on kummist kaelkirjak, mida lapsel väga mugav peos hoida on (disain on imeline) ja mille erinevate osadega pagana hea oma igemeid sügada on. Viimast ma siiski kõigest eeldan. Ma pole kaelkirjakuga enda igemeid süganud. Pole nagu vajadust olnud.