Doos multikultit

Tõeline multikulti on see, kui su itaallasest sõps saab Šveitsi mänguväljakul tuttavaks eestlasega ning kui sa oled paar päeva hiljem samal mänguväljakul kohtumas tolle nimetet eestlase indialasest abikaasa ja lastega, küsib kõrvalkiigel oma last kiigutav mees tugeva soome aktsendiga, et kas ma olen äkki eestlane.

2006 vs 2021

Avasin hommikul oranži panga kodulehel laenude sektsiooni ja naeratasin. “Teil ei ole ühtegi laenutoodet”. Enam ei ole jah!

Rõõmu kauaks muidugi ei jagu, sest 3. mail on meil notaris eellepingu sõlmimine ja sealt paar kuud hiljem saame endale kukile laenu, mille kõrval see Eesti ammune laen paras naljanumber on. Tõele au andes läheb meil siin notari- ja pangatasudeks vist umbes sama suur summa, kui mu kunagine kroonides võetud kodulaen kokku oli. 2021 ja Šveitsi naabruses asuv Prantsusmaa pole päris sama kui 2006. aasta Tallinn. Hoolimata sellest, et 2006. aastal olid kinnisvarahinnad laes.

Alustasin eile õhtul arvutis tööd väga igava nimega faili kallal. Faili nimi on renovation list ja sinna loetlen ma kokku asju, mis esimese remondilainega ära teha tuleb ning ideid/mõtteid, kuidas neid teha. Raportikohaselt on maja energiaklass E ning vana maja A peale ilmselt ei tõsta, aga C tahaks küll kätte saada, sest mida soojuspidavam ja efektiivsem maja, seda väiksemad püsikulud. Küttega seotud küsimused ongi need kõige keerulisemad, aga küll ma neid otsast harutama hakkan. Poleks teise korteri gaasikatel purunenud ning lisaks avastatud gaasilekkeid, poleks meil aasta eest uut katelt ja boilerit paigaldatud ning meil oleks väga lihtne kõik välja taguda ja soojuspump panna. Aga nüüd? Nüüd tuleb arvutada ja mõelda. Ilmselt tuleb tegelikult aasta-kaks oodata selle otsusega (ja see jõle tsistern esialgu nii jätta nagu ta on, sest maa-alune tsistern pole odav lõbu), et me näeks, kui efektiivne uus katel on ja kas selle asendamine oleks mõistlik või mitte. Diagnostikaraport soovitas, aga mul on tunne, et nad soovitavad seda lihtsalt kõigile, sest soojuspumpade paigaldamist mingi piirini toetatakse ja gaasist soovitakse vist vabaneda. Ehkki mulle gaas ei meeldi (ohutuse mõttes), on mu meelest ka tobe lammutada tuliuut süsteemi, mis veel garantii all isegi on.

Ja jalgadega ega isegi lihtsalt põrandal seisvat vanni vist vannituppa ikka ei mahuta. Või no mahutaks, aga ta vajaks enda ümber rohkem ruumi, mida meil seal vist pole. Või kui nurga alla panna… Hmm… Planeerimistarkvara on vaja!

Mul pohlad!

Kunagise jõhvikaarutelu jätkuks:

Ma pole ammu sügiseses Eesti metsas käinud, aga no see on ikka pohl, mitte jõhvikas!

Aga muidu sain täna maja diagnostikaraporti kätte ja saatsin just notaribüroosse kõik dokumendid ära (kindlasti küsivad midagi juurde, vaevalt me nii lihtsalt pääseme). Äkki läheb õnneks ja saame aprillis eellepingu ära sõlmida. Oleks see vast vahva!

Tuisuilm

Tegin parasjagu süüa, kui Sipsik hüüatas: “Lund sajab!” Vaatasin õue. Tuuline ja mingid valged ebemed tõesti lendlevad. Ehk on mingid õielehed, siin ju igasugused puud õitsevad, mõtlesin ma. Viie minuti pärast algas tuisk.

Nädala eest külitasin lastega õues piknikutekil, endal õlapaeltega pluus seljas.

Ilm on hukas.

Huvitav kas mu maasikad sellest külmašokist ka üle saavad. Taimedel ei peaks midagi häda olema, aga need õie, mis juba küljes, ilmselt seda nalja küll üle ei ela.

Lõputu aiatöö

Lihavõttenädalavahetus möödus meil töiselt, sest me jätkasime juba varem alustatud puude kärpimist. Või siis pilastamist, kui Nelli tsiteerida.

Tegelikult ronis N. piltide tegemisele järgnenud päeval uuesti puu otsa ja lõikas maha kõige suurema pirnioksa ja umbes neljandiku ploomiokstest, seega see kuhi on neljandiku võrra suurem.

Suured oksad saeme tükkideks ja paneme teisele poole maja kuivama, väiksemad lähevad oksapurustisse, mille ma ühel hetkel naabrilt laenama pean. Saadud oksapuru paneme ilmselt sellele nõlvale:

Tirisin, lõikusin ja sikutasin sellel nõlval mitme päeva vabadel hetkedel, et eemaldada nii palju põldmarjavääte kui võimalik, lisaks eemaldasin kuni ukseluugini ka kõik luuderohu. Järele jäid vaid need rohekad puhmad, mis mingi eriti vastupidav lillelaadne isend on ning nüüd tuleb veel väikesed puud sealt välja juurida ja siis kõik multšiga katta (välja arvatud need lilled). Ehk aitab esiteks veidi lämmatada ehkki nii põldmari kui luuderohi on mõlemad vintsked vennad ning teiseks loob ehk veidi pinnast juurde, sest see on kõik suuresti kiviklibu. Järgmisel kevadel vaatame, mis seis on ja siis liigume edasi.

Suurem põldmarjarägastik ootab veel. N. kaugemas nurgas veidi alustas (meil on kolm kehvalt töötavat muruniidukit, seega retsime neid), aga tegelikult tuleks eemaldada kõik gaasitünni ümber olev kuni elektripostini, sest ideaalis tahaks ma kohe, kui me maja kätte saame, selle tsisterni maa sisse kaevata lasta, seega tasuks ümbrust veidi puhastada. Seal tuleb veel mingi vana betoonplatvorm ära lõhkuda ja nagu ma nüüd teada sain, jookseb meie krundi piir ilmselt sealt, kus on elektripost ehk et nii see surev hekk kui ka too leedripuu jäävad sel juhul aiale ette ja tuleb eemaldada. Leedrist on mul veidi kahju. Hekk pidi nii kui nii kaduma.

Mu hõlmikpuu on täitsa elus ja uues potis. Panin talle seltsiks ühe Echenevex metsast leitud fossiili, sest on hõlmikpuu isegi ju n-ö elav fossiil, olgu siis nad koos.

Meie aia mänd on ka paras bonsai. Kasvab kõveralt ja tal tuleks latv maha võtta, et ta suuremaks ei sirguks. Laps on muide avastanud, et selle okstel on jube mõnus turnida. Ta küll väidab enesekindlalt, et ta ei roni mitte puu otsa vaid puu taha ning ei tee mu korduvatest parandustest üldse välja. Keeleuuendaja selline!

Täna sain kätte diagnostikaarve. Kohe, kui see on tasutud, saan raporti ja siis saame kogu paki notarile üle anda ja ehk lähinädalatel eellepingu sõlmida ning siis uuesti panka minna. Põnev-põnev. Leidsin diagnostika tarbeks pabereid otsides ka maja plaani, seega ühel hetkel pildistan selle üles ja näitan ka. Lisaks tuleks leida mingi planeerimistarkvara. Ennekõike köögi jaoks, sest ma tahan ilusat ja funktsionaalset kööki. Mm, vask ja midagi rohekat ehk? Graniittööpind või mitte?

Tegelikult peaks esmalt maha istuma ja kirja panema kõik tööd, mida me esmajoones teha tahame, siis ehitusfirma kutsuda (ülla-ülla, tuttavad soovitasid mingit kohalikku bulgaarlaste oma :D), hinnapakkumine saada ja mõelda, kas enne jõule või kevadel. Kohutavalt tahaks kohe sügisel, kui ilmsesti võiks maja kätte saada, pihta hakata. Mul suva, kui jõuluks valmis ei saa. Ma lihtsalt ei taha veel ühte talve külma kivipõranda ja tuult läbi laskvate terrassiakendega. Põrandaküte, mu arm! Tõsi, elutoas siiski ilmselt kiviplaatide alla, aga magamistubadesse tulgu puitparkett! Ja põrandaküte. Kui see vesiküttega ikkagi võimalik on. Oeh. Nii palju asju, mida uurida. Nii vähe vaba aega, et seda teha.

Pepu

Mulle on kusagilt kunagi meelde jäänud, et lastel on kusagil kolmanda ja neljanda eluaasta vahel (vist) mingi pepu- ja kakanaljade faas. Nalju Sipsik veel ei tee, aga ta konstateerib pidevalt, et kellelgi on pepu ning süüdistab kõiki puuksutamises. Täna väitis ta mulle muuhulgas, et auto tegi puuksu. Tea kas peaks kohe rinna ette lööma, et vaadake, kui arenenud laps mul on! Nii oma arengust ees! Haa, kujutage endale ette mingit titemammade kogunemist, kus kõik uhkustama kukuvad:

Esimene: Minu tibukene hakkas juba kuuekuuselt kõndima!
Teine: Minu tupsuke rääkis aastaselt täislausetega!
Kolmas: Minu silmaterake tegi enne kolmandat eluaastat puuksunalju!

Vaikus, mille ajal Esimene ja Teine meeleheitlikult midagi võrdväärset leida üritavad, et samasse kategooriasse tõusta.

Fekaalidest rääkides. Bulgaarias oli täna valimispäev (N. käis Genfis hääletamas) ning lävepakuküsitluste põhjal sai GERB ehk Boikokese partei 25% kõigist häältest, kuid usutavasti temast enam peaministrit ei saa. Liiga palju skandaale. Ma lugesin muiates ERRist, kuidas “Borisov on Bulgaaria poliitikat juhtinud üle kümne aasta, aga eelmisel aastal nõuti korduvalt tema tagasiastumist, kuna ta ei ole suutnud ohjeldada korruptsiooni ja oligarhe, kes riigi poliitikat omatahtsi suunavad.” Tähendab, jah, seepärast soovitakse tema tagasiastumist ka ja GERBi kui erakonna kadumist sest nad on, kui N.-i tsiteerida “erakond, kelle ainsaks eesmärgiks on olla võimul ja end sellega elatada”, aga… Ma pean kirjutama viimase aasta suurematest skandaalidest, mis Bulgaaria peaministriga kaasas on käinud. See on kohati nii absurdne, et tundub suisa, et see ei saa päris elu olla. Aga on. Kahjuks on. Võtan lähiajal ette ja panen N.-i abiga kirja. Pean tal pildimaterjali ka otsida laskma, sest üks mahlakamaid skandaale on seotud just nimelt fotodega.

Ja nüüd söögist. Mida me sel nädalal sõimegi? Börekke tegin uuesti ja suht sama sisuga kui viimanegi kord, lisaks proovisin paari uut retsepti. Muuhulgas õhukesi pannkooke, mis olid mõnevõrra pettumusttekitavad, sest esiteks ei tulnud nad nii õhukesed, kui korralikud ülepannikad olema peavad ja teiseks väitis retsept, et sealt saab 10 pannkooki. No ei. Ma ei teinud isegi korralikke ülepannikaid, sest tainas ei voolanud nii hästi, ja mul tuli neid viis. Täna tegin uuesti noid kohevaid pannkooke ning tegin taigna veidi vedelama. Tulid hoopis paremad kui eelmisel korral, seega kui keegi neid teha proovib, siis pange rohkem vedelikku, tulevad mõnusamad.

Soolase poole pealt tegin veel seenestroganovi, mis oli seda mässamist arvestades ka keskpärane roog. Sisuliselt koorene seenepasta ning lisaks sellele pettumusele ei saa ma mitte mainimata jätta välismaise toidublogija vaimuvaesust. Mushroom stroganoff võinuks mushtroganoff olla!

Mingil päeval sai tehtud Põhja-India ja Pakistani toidukultuuri kuuluvat rajma masalat ehkki ma kasutasin punaste ubade asemel muid. Oli mõnus ja lihtne roog. Järgmisel korral, kui punaseid ube keedan, proovin originaalversiooni ka ära.

Eile me grillisime. Muuhulgas katsetasin kamado grillis saia tegemist. Et meil läks meelest (või no õigemini N. ei kuulanud mind ja siis oli hilja) panna kõige põhja kuumust tagasi peegeldav plaat, oli pitsakivi foccacia tegemiseks liiga kuum (üldine temperatuur ka tegelikult). Salvestasin tuleviku tarbeks selle fakti kuhugi ajukäärdude vahele ning ühtlasi tahaks kohe, kui jälle juustu saab, pitsat teha, sest selle saiakese pealt oli näha, kui mõnusalt krõbeda põhja selle kiviga saaks. Tore on ka see, et kivi võib ju ka tavalisse ahju pista, kui grilli süüdata ei viitsi. Tõsi, suitsune lisamaitse jääb siis saamata. Grillitud köögiviljad, mehhikopärane salat ja Sipsiku poolt veidi hävitatud saiake:

Kamado puhul on lahe see, et ajad ta kuumaks (suht vähese puu- või söekogusega) ning see kuumus püsib tunde. Viskasin pärast toidu grillilt tulekut sinna fooliumisse pakendatud peedid (suitsune röstpeet…) ning küpsesid kenasti läbi. Võinuks vaat et veel kauemgi midagi küpsetada. Mul hakkab vaikselt hammas verele minema. Tahaks suitsuliha proovida teha… mm, suitsulihavõiku marineeritud kurgi ja sinepiga. Musta Tallinna leiba ja sinepit (mitte küll Eesti oma) saab vene poest, kõige originaalilähedasemat marineeritud kurki paarist poest (Polonia kaubamärk, kui kedagi kurginäljast huvitab). Hea suitsuliha on vaid puudu. Tõsi, selleks tuleks vist lihunikult mingit kindlat seatükki tellida. Nad siin rohkem veiserahvas.

Täna keetsin hulga kikerherneid ehkki mitte nüüd nii suurel hulgal kui viimati. Viimati keetsin vist ligi kilo korraga, ajasin suurema osa neist hakklihamasinast läbi ja panin portsudena sügavkülma. Hea mugav hummuse ja falaelide jaoks võtta. Täna ei viitsinud ma nii palju jamada, seega keetsin vähem. Selle roa jaoks ja suure purgitäie veel. Võiks aquafaba ehk kikerherne keeduveega katsuda midagi teha, sest see toimib küpsetades kui munavalge ja mul on seda nüüd veidike seal purgis. Tänane roog oli marokopärane kikerherne tažiin, kuhu käivad ka rosinad, aga mida N. mu meelest ei märganud, sest ehkki ta sööb meeleldi rosinaid, on ta üks neid “magus ei sobi soolasesse toitu!” inimesi. Mulle maitses väga ja ehkki esmalt kartsin, et panin liialt agaavisiirupit, siis see maitse mahenes podisemise ajal tunduvalt. Lapse huvides ma vürtsi ei lisanud, törtsutasime tšillikastet hiljem kõrvale ja sõime bulguriga.

Peaks nüüd retseptiotsingutele asuma. Uus nädal, uued väljakutsed. Õnneks on kapis päris palju jääke ja röstpeeti ka, homse elame nende najal üle.

Kodutu koduküülik

Sain CERNi foorumi kaudu jänksile (või no küülikule) suurema puuri laenuks, mida Fargesis ära toomas käisin. Napilt läks. Nii mõneski mõttes. Farges on Collongesi lähedal ehk siit enam kui 10 km. Laupäeval poleks enam saanud minna :) No ja siis ei tahtnud see puur muidugi ära mahtuda. Sikutasin puuriomaniku abiga Sipsiku turvatooli Susist välja, lasime osa istmeid alla ning pakkisime auto täis. Tõin puuri ära koju ja läksin siis aianduspoodi, et puuri põhja mingit pudi tuua.

Panin talle ühe pappkarbi ka peitumispesaks, värskeid võilillelehti, kirsioksi ja mingi seemnetest koosneva pulga, mille ma talle loomatoidu osakonnast talle haarasin. Hetkel istub ta pappkasti peal ja jõllitab mind. Sest ta on ikka veel siin. Meil oli korraks lootus, aga mu lootus on asendunud mõningase ärritusega jänksi omanike suhtes, sest… Oeh. Tegin õhtust, kui naabrinaine tuli küsima, et kas me leidsime ka oma postkastist lipiku, kus keegi oma 29. märtsil kaduma läinud küülikut taga otsib. Meie postkast oli tühi. Naabrinaine tõi mulle siis oma lipiku ja ma helistasin ühel numbril. Keegi ei vastanud. Saatsin sõnumi. Poole üheksaks polnud tulnud vastust ega ka kedagi küülikule järele. Helistasin teisel numbril. Jälle keegi ei vastanud. Saatsin sinna ka sõnumi. Kell on peaaegu kümme– Oih, vaatasin just, et nad on veerand kümme sõnumid saatnud. Mul ju telefon läheb vaikseks automaatselt.

Homme saab jänks siis tagasi koju. Tuleb neile kõik jänksile ostetud asjad kaasa pakkida ja siis see suur puur koos šokolaadijänese või porgandikoogiga omanikule tagastada.

Järjekordne

Nojah siis. Kena lihavõtet ja kevadet, meil pannakse laupäevast jälle kogu riik lukku. Kui senini olid piirangud piirkonnapõhised, siis égalité (ja üldse mitte vähenemismärki näitavad nakatumisnumbrid) toob meid kõiki ühe mütsi alla. Kõik õppeasutused (sh sõimed ehk kõik lapsevanemad on omadega nüüd seal samuses) suletakse neljaks nädalaks (sinna sisse jääb muidugi ka lihavõttevaheaeg) ning rakendub liikumispiirang ehk et pead jääma oma kodust maksimaalselt 10 km kaugusele (ja kodust lahkumise eel täitma ära papri või e-papri). Jätkuvalt kehtib ka komandanditund 19.00-6.00.

Mitte et see kõik väga mu elu mõjutaks. No nii palju mõjutab, et ma tahtsin just sel nädalavahetusel Vuache’i matkama minna ja karulauku korjata, aga sinna on umbes 30 km. Metssparglit sel aastal siis ilmselt korjata ei saa, sest see peaks ka varsti pea mullast välja pistma. Kui me seda just siin oma Jural kasvamas ei avasta, sest karulauku on lademetes, tuleb lihtsalt rohkem matkata. Või siis Crozet kaudu kõrgemale sõita. Siis saaks lapsed kaasa võtta. Muidu ei mängi hästi välja.

Huvitav kas turud jäävad avatuks?

Nooremapoolsetele tavainimestele lubatakse Prantsusmaal vaktsiini alates juuni keskpaigast, aga ma olen mõõdukalt pessimistlik. Tuleks end ehk Šveitsis järjekorda panna. Põhimõtteliselt on meil õigus seda Šveitsist saada, sest oleme rahvusvahelise organisatsiooniga seotud. Huvitav kas ma Eesti kodaniku, aga mitte residendina võiks Eestis vaktsiini saada? Tõsi, kui see pole just see ühedoosine, poleks sellest eriti kasu, sest ma poleks nii kaua kohal, et teine süst kätte saada.

Seda kõike vaadates hakkab mulle tunduma, et mu plaan Eestisse tulla võib siin veel koledal kombel läbi kukkuda. Oleks pidanud ikka eelmise aasta juulis tulema. Oleks lihtsam vist olnud.

Lihavõttejänku

Leidsime täna õhtul oma aiast. Esimesel katsel omanikku ei leidnud, aga kõige tõenäolisem kandidaat on üks pere, kes hiljuti ära kolis. Lähen homme sinna majja tagasi ja uurin, kas uuel elanikul on kontakte. Veider küll, kui kolides üks jänku maha jäetakse ja otsima ei tulda.

Hetkel on jänku Franzu puuris. Homme lasen mõneks ajaks aeda lahti, aga ta hüppab päris kiiresti, seega tuleb silma peal hoida. Huvitav kui kaugelt ta maksimaalselt tulla sai?

Vorstimasin

Tulin eile koju ja ukse taga oli pakk.

Mis pagana vorstid? Ja ma pole mingit köögitehnikat tellinud. Uurisin kasti lähemalt ja nägin, et see on Saksamaalt eraisiku poolt saadetud pakk N.-ile. Ja sain aru, mis masinaga tegemist on.

Kodune grillimismasin kahele vorstile. Sakslased ja nende kallis Wurst.

Muide, minu siinseid sakslastest tuttavaid iseloomustab ökopoes ostlemine ja kalduvus taimetoitluse poole ehkki mõnel juhul jällegi väga saksapärase suunaga. Nimelt kiitis üks mu tuttav (mu regulaarne saksakeelne vestluspartner), et Šveitsi Aldis on jube head taimset vorsti. Ma katsusin mitte naerma hakata.

Ma ise ostsin vahetult enne paastu tofut, sest no ma katsun seda endale meeldivamaks süüa, aga see konkreetne pakk maitses täpselt kui kõige odavam keedusardell, mis polegi vast üllatav, sest odav sardell koosneb suuresti sojajahust. Nõukaajal olid inimesed ajast ees. Sõid veganvorsti ja puha!