Pooled

Hommikul või pigem ennelõunal, kui ma ülemisel korrusel toimetasin ja uks pärani lahti oli, kuulsin tuututamist. Läksin uksele ja seal seisis prügifirma auto (mitte me tavapärane), juht oli akna alla kerinud, viibutas me trepiäärisel rippuva Ukraina lipu poole, tõstis tunnustavalt pöidla püsti ja plaksutas. Või nii ma eeldan, ehk plaksutas hoopis aknafirma plagu pihta, mille nad ühele aknaluugile kinnitasid.

Kui õhtul koju jõudsin, olid alumise nivoo aknad-uksed ees. Homme saavad loodetavasti magamistubade ja vannitoa aknad ette

Idee teha aknad n-ö ühes tükis tuli viimasel hetkel. Me olime läinud tellimust allkirjastama, arutasime veel, kuidas puit-alumiinium akendel on ikka nii paksud raamid, aga meie aknad pigem väikesed, kui mul plahvatas. Muudame disaini! Oli napilt tehtav. Hiljem meenus, et selleks vist on ka luba vaja, aga noh…

Nüüd on muidugi luugid väga valet värvi ja majal kahes stiilis aknad, aga no las olla. Kunagi jõuame kõige selleni ka. Lähiajal küll mitte, sest meil pole kapasiteeti. Ei rahalist ega vaimset.

Ühtlasi on meil ebanormaalselt ja ebatavaliselt palav. Jah, ma tean, Tallinnas oli täna 8 kraadi. Ka paha. Aga mulle see “varjus ligi 30” ikka väga ei istu. Geograafiliselt vale koht sai elamiseks valitud 😄

Akendest

No muidugi tuli laupäeval, kui ma hakkasin just sõprade juurest katsikult lahkuma, aknafirmast kiri, et désolé, aga esmaspäeval ikka ei saa, sest me paigaldustiimis on hetkel palju vigastusi, aga katsume uue aja leida. Ma kirjutasin vastu, et kahju küll, aga mul enam ajapuhvrit pole ja kui me nüüd asju paika ei saa, läheb see mulle kalliks maksma. Nii rahas kui ajas.

Täna sain kinnituse, et nädala lõpus tulevad ja käisin ta kontoris arvet ära toomas (mul pole hetkel printerit, sest N. on ära), et ma selle pangale anda saaks. Nägin oma aknaid :) Ja uksi. Välisuks on nii ilus! Aknamees nentis, et meie projekt meeldib neile, sest nad ei saa Prantsusmaal (Šveitsis küll, nad paigaldavad ka Šveitsis) väga sageli sellist projekti teha, kus tellitakse tippklassi aknad ja veel raamidega. Tõsi tema on, et odav see lõbu just pole, aga ma olen otsuse üle rahul, sest nagu ma varasemalt mainisin, leidsin ma ühe toa aknaalusel seinal veekahjustuse, seega ma pole nendes raamides ja akende paigalduses väga kindel. Oo, meil tuleb soe ja hubane kodu! Jee! Kuigi mingi osa minust mõtleb, et oli ikka sinna lastetuppa seda parketti vaja osta. Kindlasti hävib see nende mängude käigus, aga noh, c’est la vie ja värki. Kunagi tahan ma endale puidust põrandaid. Kahju, et need põrandaküttega kokku ei sobi. Mul on põrandaküte kergekujuliseks kinnisideeks saanud, nagu ehk siit juba vägagi näha on.

Veetsin täna ebanormaalselt palju aega ehituspoes, et uksi valida (otsustasin magamistubadele seina sisse peituvad lükanduksed osta) ja olin kurb, et ühte ust, mida ma väga tahtsin, mulle sobivas suuruses pole (mul on ukseavad erinevate suurustega, muuta ei saa) ning nüüd saatsin tüübile kirja, et kuule, muudame kõik uksed ringi, sest natu tobe on, kui kolm ust on ühesugused ja kaks teistsugused. Tulevad maailma kõige tüüpilisemad uksed. Õigemini osad tulevad. Kahte laos ei ole ja saaks juuli alguses, mis mulle ei sobi, seega ma pean vaatama, kas saab ehk mõnest muust poest või internetist, mis paneb veidi saba värisema, sest äkki ostan valesti. Mm, mul on tund aega, et midagi veel ära teha ja siis tuleb lastele järgi minna. Ma lähen taon selle hallitanud kipsi vist maha. Kus see respiraator nüüd jäigi?

Remont. Jätkuvalt nädalat ei tea

Ma unustasin viimase remondipostituse juures mainida, et meil tuli leida lahendus oma kubu ventilatsioonitorule. Ma olin algselt naiivselt arvanud, et me võime selle ventilatsioonisüsteemi ühendada, aga torumeeste boss hakkas selle peale kätega vehkima ja non, non, non karjuma. Lasin siis N.-il kasutud ventilatsioonitorud (nood kolm, mis alumiselt korruselt katuse all olevasse süsteemi läksid) välja tirida ja välja mõelda, kuidas me toru ühendada saaks. Vanad torud olid omapärased. Esiteks olid nad veidike kinni tsementeeritud ehkki tegu oli sisuliselt paberilaadsest materjalist torudega, teiseks olid paigaldajad jätnud sinna avausse ei rohkem ega vähem kui kolm kortsus Coca-Cola purki ja kolmandaks olid kolmest torust kaks räpase rätiga kinni topitud, mis on veider, sest kolmest torust üks ei toiminud, seega kas räpane rätt (koduste vahenditega tehtud filter?) aitas kuidagi toru imemisomadustele kaasa või? Nüüd on meil ruumi uue toru jaoks ning katusel on ka üks täiesti vaba auk, kuhu see toru ühendada. Õigus, toru tuleb ostunimekirja panna. Kas viiest meetrist piisaks?

Täna sain lõpuks kätte oma müürsepa, kes ütles, et akna saab juba ära paigaldada ja ta tuleb peagi ning teeb asjad lõpuni. No loodame siis parimat.

Täna saabus ka lastetuppa tellitud tapeet, mille saamiseks pidin DHLi mehele saatma sõnumi, milles lubasin tal paki mulle ukse taha jätta, sest mind polnud kodus ja tegelikult pidanuks ma allkirja andma. Kõik oli tore kuniks ma koju jõudsin. Olin rõhutanud, et pangu pakk teise korruse ukse taha. Ei olnud, oli esimese korruse ukse taga. Ja mingi kleepuva ollusega kaetud. Seda ollust ta oma telefonikõnes küll ei maininud! Õnneks oli tapeet täiesti korras, seega pole vaja skandaali korraldama hakata.

Täna käisid korraks ka torumehed. Tassisid vanni tuppa ja teatasid, et panevad selle nüüd paika. Suurepärane, sõnasin mina. Siis läksid nad ära (ilmselt midagi tooma) ja ma hakkasin mõtlema. Kui nad naasid, võtsin neil kohe nööbist kinni ja ütlesin, et oot, ärge pange vanni paika, sest ma tahan tagumisele seinale veekindlat ja helisummutavat kipsplaati kleepida, sest see sein on nii kipakas ja kui te vanni paika panete, on see mõneti keeruline. Torumehed nõustusid ja vedisid vanni magamistuppa hoiule.

Esmaspäeval hakatakse aknaid paigaldama!

Köögifirma jonnib ja ei taha mulle arvet anda. Õigemini ütlevad nad, et ma saan arve pärast seda, kui olen raha andnud ja köök paigas on. Ma ei tea, mis loogika järgi nemad toimivad. Pean neile uuesti kirjutama ja vähemalt kontonumbri neilt välja meelitama, sest mingit tšekki siit majapidamisest neil küll loota pole.

Aiandus liigub ka vaikselt edasi. Istutasin oma kuhilatesse maha hunniku kõrvitsaid (vaid kaks seemet ei idanenud) ning sain koorma puidupudi (ma tahaks öelda laaste, aga seda nad ei ole). Suurest rõõmust ehitasin lastele seedritüve juppidest ronimisala (papp ja puidupudi alla, et rohi läbi ei kasvaks) ja täna laiendasin köögiviljaaeda ühe peenra võrra. Haa, kõva aed küll, üks maasikapeenar ja üks muu peenar. Muude-uude peenrasse läheb kõik, mis ma poest kokku ostsin. Polnud eriti midagi ostagi, sest pood oli hullunud taimeostlejaid täis ja valik napp, aga hulk tomateid, paar paprikalist-tšillilist, kaks baklažaani, mõned lilled ja kahte sorti basiilikut ma siiski sain. Aknal kasvavad vaikselt kapsad ja okrataimed. Kapsataimi on terve pinu, sest ma puistasin neid suht suvaliselt potti. Pakkusin N.-.ile, et ta peaks ehk CERNi tööst loobuma ja koos minuga eriti lukratiivse bulgaaria hapukapsaäri püsti panema. N. mingil põhjusel laitis mu idee maha…

Kohe, kui mu ehitusmaterjalide tellimus kohale jõuab, ehitan kupli ja panen sinna äärde oad ning pudelkõrvitsad kasvama. Hakkab looma!

Tooliotsing

Kui kellelgi on juhuslikult laenata või müüa grupp 1 autotooli, siis anna endast, palun, märku. Mul on neid nimelt suvel Eestis vaja. Suisa kahte tegelikult, sest mu tütreke on miniatuurne haldjake.

Remont. Mingi nädal.

Ma pole ammu remondist kirjutanud ehkki tegelikult on siin üht-teist siiski ka toimunud. Näiteks on müürsepp vaikselt ukseava aknaavaks ehitanud, aga mingil põhjusel teeb ta seda neetult aeglaselt ja see ajab mind närvi, sest esmaspäeval hakatakse lõpuks ometi uksi-aknaid paigaldama ja ma tahan, et ta omadega selleks ajaks valmis oleks. Elektrik on suurema osa tööst ära teinud, natuke on veel nokitseda, aga selleks nokitsemiseks tuleb meil esmalt seinad korda teha. Torumehed üllatasid mind sellega, et paigaldasid põrandakütte juba ära, mis on positiivne, sest see säästab mulle lõpuks aega. Põrandaid katab hetkel mingi plaat, millele kleebitakse parkett ja põrandaplaadid ning loodetavasti saab elutuba-köök-söögituba oma plaadid juuni esimesel nädalal.

Torumehega oli naljakas juhtum ka. Käis siin üks süsteemi testimas ja avastas lekke. Sõnas mulle, et kolleegid tulevad homme-ülehomme ja teevad korda. Ma kehitasin õlgu ja ütlesin, et tulgu aga, uks pole kunagi lukus. Napilt oleksin ka lisanud, et isegi kui uks oleks lukus, on mul ju seinas suur auk, seega sisse saavad nad igal juhul.

Köögifirma saatis täna kinnituse köögi saabumise kohta ja soovi, et me kaks tšekki teele paneks. Tuleb neile kirjutada ja nentida, et mingeid tšekke me ei väljasta ja saatku aga heaga arved.

See kokkuvõte on kuiv ja igav, ma tean, seega las ma näitan teile parem majaplaani.

See pilt on veidi eksitav, sest seda söögitoas (repas) olevat treppi pole olemas (aga ühel päeval ta sinna usutavasti tuleb) ning korsten (ehk kamin) pole mitte seal toa keskel, kus loogiline oleks vaid elutoa (sejour) terrassiuste vahel. Muide, on koomiline, et kõik tubade nimetused on prantsuse keeles, aga köök mingil põhjusel inglise keeles.

Mida me lammutanud oleme? Seina CH 1 ja CH 2 vahelt (lastetuba) ning seina CH 3 ja CH 4 vahelt (meie magamistuba), samuti seina köögi ja söögitoa vahelt ning osaliselt ka söögitoa ja elutoa vahelt. Koridori ja elutoa vahel oli meil puidust sein (mitte algupärane, nagu lammutustööde käigus selgunud on!) ja see on ka maha võetud.

Paar päeva tagasi mõtlesin, et ehk oleks pidanud elutoa ja köögi vahel oleva ukse ka aknaks tegema, oleks tööpinda juurde saanud, aga mulle vist ei meeldiks, kui ma kööki ringiga minema peaks. No ja köök on peagi saabumas ka, seega enam pole midagi muuta. Köögi terrassiuks on see, mis aknaks muutunud on.

Kehva avastusena leidsin köögist värvitavat tapeeti maha tõmmates, et seal on kunagi olnud veeleke, seega vana kips on pundunud ja hallitanud (kuivanud hallitus, mitte aktiivne), seega mingil päeval tõmban respiraatori näe ette ja koksin selle maha. Kui ma ei jõua, jääb see poolakatele. Mul on vaja lisaks veel värvitavat tapeeti eemaldada (söögitoas on see eriti tugevalt kinni) ja natuke tavalist tapeeti (lihtne, vaja vaid veidi aega). Vaatame, kas ma järgmisel nädalal jõuan. N. lendab pühapäeval nädalaks Kanadasse puhkusele konverentsile, seega mul on ühest küljest ajage eriti kehvasti, aga teisalt on poiss ühe lisapäeva hoidjaga, seega natuke nagu oleks isegi lisaaega.

Fotosid ei näita. Kui valmis, siis kunagi näete.

Nii, nüüd tuleks kirjutada köögifirmasse ja torumehele, sest ma tahaks, et nad teeks paar asja enne ära, kui me poolakatega toimetama hakkame – WC käsiduši torud on vaja tõmmata, torukappi tuleb panna heliisolatsiooni, vannitoa radiaatoritorusid ei paista ka kusagil olevat ja majja tuleva gaasitoruga tuleb ka miskit teha, et see nõuetele vastaks. Ehitusmaterjali tuleb tellida. Palju mul seda neetud kipsplaati vaja on?

Bulgaaria punktuaalsus.

Ostsin Bulgaariast Miroslav Penkovi “Stork Mountaini” ja kolmas peatükk algab nii: “The bus arrived with great Bulgarian punctuality – an hour and twenty minutes late.”

Tundub, et võib täitsa muhe lugemine tulla.

Kingi kingi

Mul ei ole kontsakingi vaja. Ei ole. Mul on piisavalt kingi. Äärmisel juhul võiks kaaluda mu peagi lagunevate bordoopunaste Fly Londonite asendamisele (nahast, kontsata, paeltega, ägedad). Muid kingi pole vaja!

Aga. Need. Ja need. Ja need. Ja need. Ja– Ahh, saite aru küll!

Vabandan ette inimeste ees, kelle kingamaitse minu omaga kattub ja kelle rahakotte nüüd katastroof ähvardab.

Mummuhotell

Mul oli noid mesilasi tuues plaan, kuidas me Sipsikuga koos neile hotelli meisterdame ja mäherdune tore tegevus see olema saab. Tegelikkuses hakkasid mummud oma pesitsustorudest väljuma varem, kui ma arvanud olin, seega tuli plaan jalapealt ümber teha. Tõin kiiruga garaažist terrakotast lillepoti, ussikasti vooderdust ja torukesed ning üritasin üje käega Itso-sani eemale hoida, et teisega toimetada.

Senini tundus, et täielik läbikukkumine. Mummud käisid oma vanade torude sees (ei julgenud neid eemaldada) ja lõpuks ilmselt munesid sinna munad, sest pea kõik torud on mudaga kinni kleebitud. Paari päeva eest nägin oma hotellikesse mesilast minemas ja tänaseks on juba kaks toru ka kinni kleebitud. Mesilasi näen aga seal pidevalt. Hurraa! Neile meeldib!

Lapse komm

Inglise keeles on lihtsasti tehtavate asjade kohta ütleus, et see on kui lapselt kommi võtmine. Olete kunagi üritanud lapselt midagi sellist ära võtta, mida ta ära anda ei taha? Oli lihtne või?

Lugesin seda Spiegeli artikli tõlget ja esimese hooga vihastasin. Sigudikud! Tõprad! Susserdajad! Ja siis taipasin, et oleks me ise olnud Saksamaa asemel, oleks me ise sama teinud. Geopoliitiline olukord, teadmatus, hirm, lootus ja muu. Väikeriigid (st ka vaesed riigid, Šveits on väike riik, aga mitte väikeriik) on alati vaid etturid. Nii oli, on ja jääb.

Mõtteharjutus. Enne Ukraina sõja algust (või siis teise Ukraina sõja algust) toetas rünnaku puhul Eestile appi tõttamist alla poole sakslastest. Pärast sõja algust liikus protsent üle 50. Kui Soome oleks kogu selle aja olnud NATOs ja sakslastelt oleks küsitud, et mida nad soomlaste abistamisest aitavad, siis mis need protsendid oleks olnud?

Esimene, teine ja kolmas Euroopa. Tuleb vist vaid rõõmus olla, et me (enam) kolmanda kategooria eurooplased pole…