Globaliseerumine

Tankisin täna esimest korda Carrefouri tanklas, sest kartsin, et muidu jään ujumast tulles veel kuhugi tee peale ning minu üllatuseks suhtles automaat minuga eesti keeles. Tavaliselt vahetavad igasugused automaadid mu eesti kaardi peale keelt küll, aga selleks on üldiselt inglise keel (Soomes ka eesti keel vahel). Sel korral palus massin puhtas emakeeles küll PINi sisestada, siis juhendas, millise pumba ma võtta võin ja vilgutas siis teksti “Tankimine käib”. Võivai mis gklobaliseerunud maailm meil siin on. Peaks Intermarchéle kurtma, et miks nende tankla minuga eesti keeles suhelda ei taha. Globaliseerugu! Õppigu! Installeerigu uusi keelepakette!

Advertisements

Las kallab…

Eile sadas keelekursuselt koju tulles nii kõvasti, et pidin maanteel suisa 80-ga sõitma, sest muidu poleks vist kojamehed enam veetulvaga hakkama saanud. Siinkohal tervitused anonüümseks jäävale autojuhile, kes arvas, et täiesti OK on sõita meeletus paduvihmas ilma tuledeta.

Vihm jäi alles nüüd järgi, aga naaaseb ilmselt õhtul ja ehkki ma hindan seda jahedust, mida see kaasa toob, saadaks ma selle vihma hoopis Eestisse. Täpsemalt Vikipallu, sest paar sellist tormi kas kustutaks täielikult või vähemalt aitaks kustutamisele tõsiselt kaasa.

Kõik aiapidajad ilmselt sooviks ka mõnusat kastvat vihmasabinat. See on see tüüpiline värk, et kui on liiga palju vihma, on see halb, kui pole üldse, on see halb, kui on külm, on halb, kui on palav, on halb.

Keelest ja õppest

Täna lasi õpetaja meil muuhulgas teha harjutust, mille peale me kollektiivselt ohkasime. Pidime lugema küsimusi, aga mitte küsimuste vaid üllatust väljendavate lausetena. Kaks slovakki, eestlane ja soomlane. Suurepärane seltskond, kellega harjutada ebanormaalselt kõrget hääletooni ja veidraid rõhuasetusi. Kindlasti on see viis, kuidas kohalikud räägivad, aga ma ei nõustu päris õpetaja lausega: “Kui te integreeruda tahate, peate rääkima kui kohalikud”, sest miks eeldab ta, et kõik kursuslased kohutavalt integreeruda tahavad ja arvestades keskmise õppuri aktsenti, ei hakka keegi meist kunagi päris prantslase moodi kõlama.

See kõik selleks, aga ma jäin koju sõites mõtisklema selle üle, et kas need harjutused on mõeldud vaid õpetajate lõbustamiseks. Ei, kindlasti on tonaalsus ja rõhuasetus väga oluline, aga selline asi tuleb aja ja praktikaga. Ehk ka lihtsamate lausetega. Kui sa oskad seda lauset, mida sa ütlema pead, probleemideta hääldada ja välja öelda, on sul sinna lihtsam muid asju külge pookida. Ma võin väga rahumeeli üllatunult hüüatada: “Vous avez un chat bleu ?” aga kui ma pean ütlema “Vous avez vraiment pris un café avec Picasso ?” läheb mul keel poole peal sõlme. Ja ei, ma ei teinud trükiviga. Prantsuse keeles jäetakse mingil põhjusel küsimärgi ette tühik.

Tegelikult peaks ma vaikselt prantsuse keeles kirjutamist harjutama, aga ma ei tea veel täpselt kuidas. See aitaks lausekonstruktsioonide õppimisele kaasa, aga ilmselgelt peaks keegi neid lauseid siis ka korrigeerima ja kust ma sellise lolli toreda inimese leiaks, kes seda teha tahaks?

Siga, lehm ja kana

Saksa keelt õppides märkab õppur ühel hetkel, et sakslastele meeldivad sigadega seotud väljendid. Ma kahjuks saksa keeles ropendama ei õppinud, aga üks väheseid sõnu, mida ma sellest kategooriast tean, on Schweinehund ehk sigakoer. Miks see solvav peaks olema? Pole aimugi. Niisama seaks kutsutakse inimesi ka. Schwein, see on umbes nagu “tõbras” või “värdjas”, kui seda sõna solvamiseks kasutada.

Prantslased armastavad lehmi. Nende piima (sest juust) ja liha ja lehmadega seotud väljendeid. Il parle français comme une vache espagnole (Ta räägib prantsuse keelt kui hispaania lehm). Oh la vache! (väljendab üllatust). Ja ka näiteks vachement, mida võiks tõlkida kui “tõesti”.

Küsisin N.-ilt, et millist looma bulgaarlased kõnekeeles enim kasutavad. Hobust ehk? Või lammast? N. pakkus, et hobune on ehk kõige levinum – algupärased bulgaarlased olid ju hobustel stepirahvas – aga samas on neil paar päris head kanadega seotud väljendit:

гладна кокошка просо сънува – näljane kana unistab hirsist (kui tahad midagi väga-väga)
да го отнесе като куцо пиле домат – midagi ära napsama nagu vigane kana tomatit napsab (olukordades, kus midagi ootamatult kiiresti juhtub)
кон за кокошка – hobust kana vastu vahetama (halba tehingut tegema)

Ja lõpetuseks midagi kalameestele:
сухо дупе риба не яде – kuiv tagumik kala ei söö

Putukate aasta

Hakkasin endale hommikusöögiks võileiba tegema ja võtsin lõikelaua kätte. Lõikelaua alt pudenes lauale peotäis sipelgaid. Noppisin kõik asjad sealt nurgast ära ja otsisin kraanikausi alt välja Braunschweigist ostetud sipelgamürgi. Küll on hea, et me seda ära ei visanud.

N. tuli umbes siis, kui mul hommikusöök valmis, kassi koju tooma (ta käis kassiga varahommikul arsti juures) ning enne kui ma jõudsin midagi öelda, küsis ta, kas ma sipelgaid nägin.

Mina: “Nägin ja mürgitasin.”
N.: “Miks? Võinuks midagi humaansemat ette võtta!”
Mina: “Nagu näiteks? Meest ja suhkrust rada õue tilgutada ja loota, et nad ise ära lähevad või?”

Mul pole sipelgate vastu midagi. Kuniks nad ei ürita mul köögis elada. Või üldse majas. Elagu õues, mitte ärgu nooligu minu meepurki.

Meeldima või armastama

Teen DuoLingos oma õppetükke ja komistasin järjekordse keelelise ogaruse otsa.

Je vous aime. Ma armastan teid.
Je vous aime beaucoup. Te meeldite mulle väga.

Iga loogiliselt mõtlev inimene tahaks selle viimase tõlkida kui “Ma armastan teid väga”, aga ei, ei saa, sest prantsuse keelel ja loogikal on sama palju ühist kui põrsal ja luigel. Õppetüki juures olevas foorumis ei osanud emakeelena prantsuse keelt rääkiv isik isegi öelda, kuidas prantsuse keeles “Ma armastan teid väga” öelda saaks, mis on ausalt öeldes veelgi kummalisem.

Mõistan ühe enam, miks just prantsuse keelt diplomaatia keeleks peetud on, sest selle miljonid nüansikesed võimaldavad öelda asju, mille tegelikku tähendust mõistad sa vaid siis, kui sa seda keelt kõrgtasemel räägid. Minu põhjamaine aju tahaks selle keele siiski ära reformida, sest see on täis mõttetuid arhailisi grammatika jupstükke, mida tegelikult üldse vaja ei ole. Jah, ma räägin subjonctifist. Kasutage tingivat kõneviisi, kurat võtaks!