Category: Uncategorized

Hiidmarjad

Meteroloog mainis, et tal on kusagil suures aias ka põldmarju, seega ma läksin neid otsima. Eestis on põldmarjad pigem kribud, Arhitekti aias kasvavad poolmetsikud on sellised vaarikate suurused, Meteroloogi kultuurpõldmarjad on hiiglasliku (ja taimedel pole okkaid!):

hiiidmarjad

Advertisements

Pintsel ja mikroskoop

Bulgaarias on kombeks, et kui laps kõndima õpib, tuleb läbi viia üks väike tuleviku ennustamise tseremoonia, mille käigus pannakse lapse ette erinevaid eluvaldkondi kujutavaid esemeid ning mille laps pihku võtab, “määrab” tema tulevase elukutse. N. olevat kunagi haaranud raha ja pintsetid, tema õde pintslid. N. õppis tõepoolest biomeditsiini inseneriks (ta Tampere ülikooli lõputööst peaks vist koostöös ülikooli haiglaga ka miski patent eksisteerima) ning õde on pärinud vanaisa kunstiande.

Sipsik tegi ise eile toeta viis võdisevat sammu ja kui me hommikul Plovdivisse jõudsime, oli ämmal pagari käest spetsiaalne suur ümmargune sai toodud ning kiirelt toodi välja ka lina ja erinevaid esemeid. Esmalt tuleb lasta lapsel saiast “üle astuda”, aga see sai on hiiglaslik, seega tegelikult tõstis ta lapse üle saia, andis talle tüki pihku ning seejärel vaatasime me umbes 10 minutit, kuidas Sipsik rõõmsal ilmel saia järas, tegemata isegi nägu nagu ta kavatseks taamal olevate asjade suunas kõndima hakata.

Lõpuks võttis ämm Sipsiku, pani ta asjade juurde istuma ning me ootasime. Laps Vahtis ringi ning lõpuks puudutas õrnalt sõrmega pintslit ning seejärel haaras pihku mikroskoobi. Jess, teadlane! Või siis lihtsalt see, et mikroskoop oli kõige mugavamas haardeulatuses. Mingit otsest nimekirja, mis asju tuleks lapse ette panna või mida need tähendavad, pole, seega ärge pildil nähtavat eeskujuks võtke. Lisaks arvan ma, et laps peaks ehk üksi vähe kindlajalgsemalt kõndida oskama, aga no ärgem vanavanemate rõõmu rikkugem.

Nõlvalt nõlvale

Elu Jura mäe nõlval ja vaatega Alpidele on asendunud eluga Rodopa nõlval ja vaatega Stara Planinale. Olgu, seda vaadet väga pole, sest õhk on hetkel hägune ning seega mägesid võib vaid eemalt aimata. Suvi on olnud ebatavaliselt vihmane, seega loodus on augusti kuu kohta ebatavaliselt roheline ja lopsakas.

Franz elas kahepäevase autosõidu suuresti magades üle ning olevat hotelliski kräunumise asemel lihtsalt kaissu pugenud. Mägikülas on ta ilmselgelt hetkel veidi segaduses ja ehk ka stressis, sest seal on rohkem kasse, kui ei kunagi varem: Franz, Puhh (ei suhtu Franzu ega õieti kellegisse sõbralikult), Aljoša (ikka hiiglaslik), Arhitekti uus kassipoeg, üks Rižo pisem koopia, üks must isane volask, Maša või Precious (kes neil mustadel kassidel vahet teeb) ning vähemalt kolm kassipoega. Hilisõhtutel on aias ja läheduses kassikontsert, seega ma matsin maha oma plaani viimane öö võrkkiiges veeta.

Kotid on enam-vähem lahti pakitud, majake vajab veel kraamimist, laps vajab vanavanematega palju harjumist, meie vajame turult head kraami ning puhkust. N. teatas minu suuureks üllatuseks, et ta ei võta ühtegi suurt projekti ette (enamasti tormab ta siin ringi ja stressab, et ta midagi valmis ei jõua, sest NII palju on teha). Ta tahab kõigest uuele krundile kompostikastid püsti panna ning koos isaga tuleb nõlvapoolne aeg maha võtta ja uus paigaldada.

Lisaks turule on meil ka tore naaber Meteroloog (arutasime just eile, et kui vana ta olla võiks, N. pakkus, et 85 ja ma ei julge midagi pakkuda, sest mu meelest näeb ta täpselt samasugune välja kui siis, kui ma teda kunagi küllaltki ammu esimest korda nägin). Meteroloog on kokku ostnud vist pea kõik ülejäänud tänaval olevad tühjad krundid (juhtumisi on need käik kõrvuti ja algavad tema maja juurest) ning oma köögiviljaaeda veelgi laiendanud. Meil on vaba voli seal korjamas käia. Eile saime vaarikaid ja tomateid, kusagil peaks olema põldmarju ning paar rivi viinamarju on ka (no ja lisaks türgi oad, kurgid, kõrvitsad ja kes teab veel mis). Sügisel asub vanamees asju sisse tegema ja jagab siis saadusi hoogsalt laiali, sest ega ta nii palju süüa jõua (ja pere ilmsesti ka), aga see hoiab teda tegevuses.

Bulgaaria tomatid… Täpsustan, Bulgaaria lihatomatid. Imeliselt magusad, mahlakad ja erakordsed. Ma kavatsen end süüa tomatiks. Ja nektariiniks, virsikuks, paprikaks (need õhukese seinaga Bulgaaria paprikad…) ja… Ütlesin N.-ile ka, et me peaks ta vanematega jõud ühendama ja hoistamistalgud tegema. Meil on vaja hulganisti grillitud ja purki pistetud paprikaid, ljutenitsat (selleks on vaja noid samu paprikaid ja neil tuleb nahk maha võtta, lisaks keedetud porgandeid, tomatipastat, ürte, õli, soola), paksu tomatipastat ning ehk ka grillitud ja purki pistetud baklažaani. Moosi pole vaja. Moosi on meil kodus terve riiulitäis.

Liisk on langenud

Ma optimistlikult loodan, et kuue nädalaga jõuan need loetud:

Või noh, pigem neljaga, sest Slovakkias ja Tšehhis mul ilmselt nii palju lugemisaega pole. Ma vist olen liiga optimistlik…

Prantsuse lipakad

Käisin Sipsikuga üle pika aja titegrupis ja Sipsik vaimustus liumäest. Natuke “vale” nurga all küll, sest talle meeldib nimelt mööda liumäge ülikiirelt üles ronida. Üks teine ema keelas oma lapsel sama tegemast, sest see polevat õige ning mindagu ikka trepist ja ma nüüd ei teagi, et kas tunda end halvasti mängutoaetiketi rikkumises või taguda endale rusikaga rinnale, et vaat kus ma alles montessoorin siin! Kastist välja mõtlemine! Uued lahendused! Maailma avastamine!

Seejärel läksime perekondlikult lõunale. Noppisin n-ö salativalikust erinevaid asju, mida lapski süüa saaks, haarasin talle kausi maasikaid ning koogitüki, mida N.-iga jagada lubasin. Asjata lubasin, see lahtine (vist) kreegikook oli nii hea, et oleksin selle hea meelega täies mahus ise pintslisse pistnud. Ulatasin koogi N.-ile ja sõnasin: “I like these French tarts,” lisades hetke pärast, et see on väga kahemõtteline lause. N. muigas ja nõustus.

Tart tähendab inglise keeles kahte asja. Teatud tüüpi kooki, mida prantsuse keeles tarte’iks kutsutakse ja lipakat.

Lipakatest või õieti suisa litsidest rääkides. Paari kuu eest ilmus siia ühe ringtee lähedale napis riietuses linnuke. Välimuse järgi ilmselt mustlane. Paar nädalat võis teda seal suht pidevalt näha ning ühel hetkel oli neid seal kaks. Minu jaoks on see üllatav, et neil äri nii hästi läheb, et suisa kahele tööd on. Või siis ehk just ei ole ja teine aitab lihtsalt aega veeta? See ringtee juurde viiv tee, kus nad seisavad, on tiheda liiklusega (CERNi töötajad näiteks), aga samas on see piirkond siiski mõnes mõttes provintslik väikene maanurk, kus see ilmselt saladuseks küll ei jääks, kui sa oma auto seal peataks (või litsikeste teenuste kasutamine polegi häbiasi?). Samas on Genfis punaste laternate tänav otse linna südames, seega ehk olen ma lihtsalt liialt põhjamaise puritaanliku mõtlemisega (säh sulle kalviniste, eks).