Las kallab!
Mul oli plaan juba sügisel meile vihmaveetünnid osta, sest millal sa siin põuase suvega riigis ikka vett kogud kui ikka vihmasel talvel. Maa sisse kaevatav hiigeltünn oleks muidugi olnud minu absoluutne eelistus, aga selle rahaline ja logistiline pool ajas mind halliks. Eriti kui arvestada, et see tünn tulnuks kaevata kohta, kus on ehk ka natuke kallet, seega peaks sellele ilmselt mulla alla toestusmüüri valama (või tünni köögiviljaaeda matma ehk mu senise töö hävitama) ning betoon on meite piirkonnas kullaga võrses hinnas. Plaan oli uhke, aga ei teostunud.
Lõpuks tellisin veebruaris Eestist tagasi tulles neli musta IBC kuupi ehk saame koguda ligi 4000 kuupmeetrit vett. Kuller tõi need mulle sissesõiduteele, sest murul ta oma transamasinaga väidetavalt sõita ei saa, N. tuli eksta korraks koju, et need tünnid üksteise otsast maha tõsta (kaks ja kaks), sest ma kartsin, et suurema tuulega lendavad ümber. Muuhulgas sain mõnusa sinika kõhule, sest muidugi libastus asi käes ja lendas suure hooga mulle otse makku.. Tõstsime maha ja siis tarisime terassile. Õudne. Need on mingi 37 kilo tükk, aga nii ebamugav hoida. Seal terrassil nad siis seisid mõnda aega, aga siis tulid mu vanemad külla ja N. otsustas tünnidele mõeldud räästaaluse ära tasandada ning vinnasime esimesed kaks paika. Mõtlesin kerge hirmuga sellest, kuidas me seda teist esimesele otsa sikutama peame, aga selgus, et kolme inimesega on see suisa käkitegu. N. tõmbas torniks laotud tünnid igaks juhuks nonde kaablijubinatega omavahel kokku ja lubas hiljem seina külge kinnitada. Teoreetiliselt ei tohiks nad ümber kukkuda, aga praktiliselt ei taha ma enda südametunnistusele võimalust, et mõni sõprade laps otsustab seal turnima hakata ja end seal surnuks lömastab.
Möödus palju aega ja ma ohkasin, et nojah, seal nad nüüd seisavad ja mis kasu neist on. Lõpuks N. aktiveerus, ostis poest torusid ja mõtiskles veidi, muutis plaane, kruvis tünnid seina külge ja ühendas ühe tünni räästarenniga ära. Me nimelt võtame vett otse räästast, mitte alla tulevast torust. Ühendada tuleb veel kõik ülejäänud tünnid omavahel ja ühel kenal päeval ka kastmissüsteem välja ehitada, aga tolle viimasega ma sel aastal küll tegeleda ei jõua. Esmaspäeval sai ühendus tehtud, natuke sabistas sadada ka, eile sadas korralikult, täna sadas ka ja… meil on üks tünn vett täis! Peaks tünne juurde ostma. Vähemalt kaks mahuks veel sinna seina äärde.
Kummalisel kombel on meil sel aastal eriti jahe ja vihmane mai. Eestis on hetkel soojem kui meil siin. Ma oma baklažaanidele, okradele ja tšillidele hiilgavat tulevikku ei ennusta ausalt öeldes, sest nood armastavad kõik kirglikult palavust, aga meid ootab homme 14 kraadi ja vihm. Peaks vist räästaühenduse kinni panema, kui N. just täna üht tünni teise tühjaks lasta ei viitsi.
Serverisirvija 