Kui mitu?

Kaks nädalat ja mõned päevad veel ning alguse saab meie suur rännak. Esmalt lahkub N., kes pakib end, meie asjad ja kogu selle pulli üle ilmselt mitte nii väga rõõmsa, aga ei midagi kahtlustada oskava Franzu Susisse ning võtab suuna Bulgaaria poole. Vahepeatus on Sloveenias ning tal õnnestus leida öömaja, mis ka Franzu vastu võtab, sest vaadake, kui hotell väidab end lemmikloomasõbraliku olevat, tähendab see üldiselt siiski, et sa võid sinna minna koeraga. Kass on kahtlane ja mini-eesel ilmselt veelgi enam.

Oi, kuidas ma tahaks mini-eeslit. Sain täna teada, et eksisteerivad ka mini-lambad. Pisikesed nunnud! Ei, mitte talled, tõesti väikese lambad.

Mina ja Sipsik lendame paar päeva hiljem N.-ile ja Franzule järgi. Miks ma Franzu ei lennuta? Ainus otselende pakkuv firma on WizzAir ja nad ei luba lemmikuid pardale. Sipsik JA Franz vahemaandumisega Frankfurdis või Münchenis lõppeks ilmselt minu peas lõhkeva veresoonega.

Kuu aega Bulgaarias, kus vanavanemad ilmselt Sipsiku üle hulluvad (jee, lapsehoidjad! Ahjaa, laps võõristab hetkel…), Franz rullib end mööda me Mägimaja taga olevat võpsikut ning saab loodetavasti läbi musta emase Puhhiga, kes olevat erakordselt osav jahimees (või siis naine…). Ma tahaks selle aja jooksul jõuda kuhugi tervendavate vete manu (mineraalveevanne pakkuvaid kohti on mitmeid), käia seal lahedal folkloorifestivalil, lasta laps ära ristida (mina seda õnneks organiseerima ei pea) ning lugeda. Oi, kuidas tahaks lugeda.

See viib muidugi selle kõige raskema küsimuseni ehk et millised raamatud kaasa võtta? Ma lubasin, et võtan Zarevi triloogia sel aastal uuesti käsile ning Bulgaariast rääkivat romaani võiks muidugi Bulgaarias lugeda. Saksa keeles. Oi heldeke. Lisaks tuleks kaasa võtta mõni inglisekeelne tellis, aga on selleks Paul Auster’i “4 3 2 1” või Atwoodi “Blind Assasin” või Stephensoni “Quicksilveri” triloogia, mille esimene raamat mul loetud on? Ja eesti keeles? “Rusikad” või “Serafima ja Bogdan”? Või mõlemad? Ma tean juba ette, et kui ma võtan 2-3 raamatut, loen ma nad läbi ja siis olen kuival (muidugi on alati võimalus midagi N.-i õelt laenata, aga mu lugemata raamatute virn on varsti Eiffelist kõrgem) ning kui ma võtan 6-8, siis selgub, et mul pole üldse aega lugeda ja tulen sama targalt nendega tagasi. Eriti kuna mul on plaan alustada saksakeelsest tellisest ja see pole just lihtne tellis.

Nojah, prantsuse keeles võiks ju ka midagi lugeda, aga milleks end lollitada. Ma ei saa selle keelega jätkuvalt nii hästi hakkama. Mul on küll riiulil prantsusekeelne Gerald Durrelli “Minu pere ja muud loomad”, aga… ilmselt ei tule välja.

Kui kuu aega Bulgaariat on läbi, pakime end (miinus kass) Susisse, mis on endale loodetavasti selleks ajaks saanud suusaboksi, mis on triiki hõrgutisi täis, ning sõidame Slovakkiasse. Kaks nädalat Slovakkia suusakuurortis, kus N. hommikust õhtuni end veelgi targemaks õpib (programm on siin, kui kedagi huvitab) ning meie Sipsikuga mägesid vaatame ja Slovakkiat avastame. Tšehhit ka.

Kui kaks nädalat läbi, loksume Susiga Prantsusmaale ning mul oli plaan nädalake hiljem Eestisse lennata, aga mu vanemad teatasid just, et nad lähevad oktoobri alguses Usbekistani, seega ma pean oma plaane veidi ringi tegema. Ilmselt tulen oktoobri keskel kaheks nädalaks. Teatrisoovitused (ennekõike Tallinnas) on teretulnud, sest mul on ilgem teatrinälg. Uusi söögikohti ja muud taolist võib ka soovitada. Ennekõike Tallinn-Tartu-Pärnu suunal (Tikker, ma tahan seekord sulle külla jõuda!).

Ja mis Franzust saab? N. toob ta ilmselt oktoobri esimeses pooles ära. Natuke tobe on kassi pärast lennata, aga me ei taha teda ka detsembrini sinna jätta (N.-il mõlgub mõttes üllatuskülastus oma isa 70. sünnipäevaks). Meie perekondlik ökoloogiline jalajälg on üüratu. Järgmisel aastal on asi veel hullem, sest N. peab suisa kaks korda USAsse lendama. Ma katsun oma süütunnet komposteerimise ja euroopakeskse (vähese) ostlemisega leevendada, aga ma ilmselgelt vaid petan end. Tuleks heaks inimeseks hakata. Miniatuurses passiivmajas elavaks veganiks, kes ise oma toitu kasvatab, vaid e-raamatuid loeb ja ainult jalgrattaga sõidab. Miskipärast ma kahtlustan, et lähiajal seda ei juhtu…

Lõpetuseks matemaatika- ja geograafiaülesanne. Kui mitmes riigis on Sipsik oktoobri alguseks viibinud, kui hetkel on see number kaheksa peal? See kaheksa sisaldab ka Prantsusmaad, Šveitsi, Saksamaad ja Itaaliat, mis kõik võivad, aga ei pruugi, meile reisides tee peale jääda. Bulgaarias pole Sipsik veel käinud.

Ei, ma ei tea vastust, sest ma ei tea veel, kuidas me Slovakkiast tagasi sõidame.

3 comments

  1. Nell

    Õhh, tihe graafik, kogu see logistika tekitas mulle vaid lugedes mitu halli karva :D
    PS! Kui Tikrile külla sättima hakkad siis hõika välja, ma tean, kus ta elab… :P

    • Rohelohe

      Ehh, ma olen vist sellise mustlaslaagriga juba nii harjunud, et kulm ka ei kerki ;)

      Oled sa kindel, et sa tead, kus Tikker oktoobris elab? ;) Olgu, muidugi tead :P

      • Nell

        Ikka tean, käidud-nähtud :D Ja kui miskit drastilist ei juhtu siis ka seda, kellega :P

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s