Edusammud

Köök on nüüd paigas lõpuks, aga tehas esiteks unustas ühe liistu saata ja teiseks lõikasid nad ühe tööpinna valesti, seega tuleb uued tellida, aga tehas läheb nüüd kolmeks nädalaks kollektiivpuhkusele. Köök on täitsa kasutatav siiski. Pidin küll laskma torumeestel kraani ja nõudepesumasina ära ühendada, sest olin unustanud ennist kontrollida, mis tehtud peab olema ja no ühendamine polnud võimalik. Või no oli, aga nõudis rohkem liigutusi kui köögipaigaldaja teeb.

Kubuga tegin ise selle elegantse vea, et ei mõõtnud ventilatsiooniava asukohta ära ja toru ei saa otse panna. Esialgu jäi söefiltriga kuniks mul aega tegeleda on. Paigaldaja pakkus, et lase torule kipsist karp ümber teha, aga no ei, midagi ägedamat teeme. Musta kergelt läikiva toru näiteks. Tuleb toru otsida!

Köögifirma on vajalikud jupid juba ära tellinud ja tundsin end täna kultuuritu mühakana, sest saatsin oma joviaalsele geikonsultandile eile kirja ja muidugi põhjamaiselt konkreetse. Vastu tuli päikeseliste tervituste ja minu elukese vastu huvi tundev kirjutis.

Torufirma kruvis täna ka vetsupoti, vannitoaradika, kraanikausid ja segistid paika ning mulle on lubatud, et parkett pandakse järgmisel nädalal maha. Mon Dieu! Hakkabki valmis saama! No veel on olulisi juppe nagu näiteks see keldrisse viiv uks ilma milleta oma poega ma majja lubada ei saa, aga lõpp siiski paistab! Ja kui ma töömeest ei leia, panen selle uksenäraka ise vahuga paika!

Solje-Solže

Loen prantsuse keeles üht raamatut ja seal mainiti kedagi Soljenitsyne’it. Vaatasin, mõtlesin ja siis läks lamp põlema. Solženitsõn! Need prantslased (või no hetkel on Šveitsi raamat) ikka väänavad neid nimesid ehkki ma saan neist ses mõttes aru, et nad kirjutavad nimed lihtsalt nii, et lugedes õige hääldus tuleb. Me teeme kirillitsas nimedega sama, aga nemad kipuvad seda tegema ka ladina tähestikus nimedega. Läti keeles on vist ka nii, et nimed lätistatakse? Küll vist mitte häälduse vaid keelereeglite järgimise eesmärgil.

Streigiõhk

Loen Lufthansa streigi kohta ja krigistan hambaid, sest on tõenäoline, et see mõjutab ühel või teisel viisil meidki. Homme streigivad kõik Lufthansa lennujaamatöötajad ehk Frankfurti ja Müncheni lennujaamad sisuliselt ei toimi ja kõik lennud on tühistatud. Ülehomme hääletavad piloodid streikimise üle ja kui nad kohe streikida kavatsevad või lennujaamatöötajad jätkavad, on meil täitsa hambad. N. peaks teisipäeval tulema. Muidugi läbi Müncheni ja Lufthansaga. On kaks riski. Üks, et on streik ja jäetakse lend ära ja teine, et streiki ei ole, aga muude ära jäetud lendude asendamiseks tõmmatakse ebaolulise sihtpunkti lend maha (ta algselt Frankfurdi kaudu tuleva lennuga midagi sellist juhtuski). Tagasi peaksime lendama 11. augustil. Ikka Lufthansa ja läbi Müncheni. Algselt oli Frankfurt, aga neid lende muudeti ja ma lasin nende kõnekeskusel meile parema lennuaja leida, sest muudetud lend oleks Genfis pärast 22 maandunud, mis on väikelastega kehv ja lisaks on seal risk, et lend hilineb ja umbes keskööst (või oli 23st?) ei tohi müra tõttu Genfis maanduda ja hilinenud lennud suunatakse Lyoni. Vähemalt nii olen ma kuulnud. Igatahes, kui streik peaks toimuma, ei saa me tagasi koju.

Miks ma Finnairi pileteid ei ostnud?

Pagasiga on niigi nii, et lendude vahel on jälle tund ja kümme minutit, seega tuleb hambahari käsipagasisse pakkida ja riknevaid asju pagasisse ei pane, sest kes teab, kuna kätte saame.

Bätmänn

N. märkas seina ääres kellegi väljaheiteid ja avas uurimiseks terrassiuksekatte. Üks nahkhiir lendas minema, teine kössitas seinal (jah, need kaks triipu ta taga on puhas nahkhiirekaka, ilmselt lõi hirmust kõhu lahti 😆). Ma nüüd mõtlen, et äkki kruviks maja külge nahkhiire pesakasti ehkki allikad väidavad, et üldiselt nahkhiired neist ei hooli. Nad lendavad meil õhtuti kogu aeg ringi, aga päris oma aias elavad bätmännid oleksid nii ägedad. N. nentis ka, et skatoloogilised vaatlused näitavad, et me aias on jätkuvalt siil. Ma ei tea, kas elab me kuuse all või tuleb kaugemalt, aga ta on ikka veel alles!

Päevalill

Liputriipu märkasin juba esimesel korral, kui Baltijaama tunnelis käisin, aga täna vaatasin seda lopsakat taime ning ei saanud mitte jätta mõtisklemast, et kas juhus või keegi pani meelega seemne. Ilmselt ikka viimast, sest sihvkad on röstitud ja kasvama minna ei tohiks.

Nii kuum on tunne

Vaatan ilmateadet ja olen rahul, et ma hetkel Echenevexis pole, sest seal langeb temperatuur alla 30 alles pärast üheksat õhtul. Ühtlasi on hea, et me Genfis ei ela, sest seal tuli täna vist 38 ära. Genf on küll väike, roheline ja järvega, aga suvel läheb seal kohutavalt palavaks, sest ikkagi tiheasustus ja asfalt.

N. on Braunschweigis. Seal on ka palav ja homme ähvardavat 37 kraadiga, aga ta veedab päeva instituudi laboris, kus on hea ja jahe, sest kui poleks, ei saaks ta oma udupeenete masinatega mõõtmisi teha.

Franz lesib ilmselt kusagil varjus. Naaber laseb teda õue ja siis tuppa, söödab-joodab muidugi ka. Palusin tal osasid taimi ka kasta, aga et me voolikusüsteem on kipakas, ei tahtnud ma teda väga koormata, seega suurem osa taimi ilmselt hukkuvad. Olen järgmiseks aastaks kastmissüsteemi põhimõtteliselt välja valinud ning vihmaveekogumissüsteemi ka. Tuleb hakata krediitkaarti luhvtitama.

Otse silma all

Mu vanaemal oli seinal üks pilt. Mitte maal, lihtsalt mingi vana trükitud pilt, mis kujutas vee ääres olevat kindlust suurte mägedr taustal. Ma polnud kunagi sellele suurt tähelepanu pööranud (ilus jah, aga see oli ka kõik), kuid mõned päevad tagasi jäin seda silmitsema.

Ilmselt pole tegu fantaasiapildiga vaid eksisteeriva kindlusega. Millisega? Taustal kõrged mäed, mis saavad olla vaid Alpid, seega pole see kindlus mererannikul. Stiil on veidi saksalik. Ja need mäed seal taga näivad nii tuttavana, paistavad meilegi koju kätte. Kindlus meenutab ka midagi, mida kunagi nähtud.

Taustamäed on Dents du Midi ja kindlus Château Chillon Montreux lähedal ehk Genfi järve teises otsas. Käisime seal sees, kui Sipsik alles kõhuelanik oli.

Veider kokkusattumus ja hämmastav, et ma juba varem otsi kokku ei viinud.

Katse

Läksin T1 vihmavarju ja nägin plagu:

Kas tegu on IKEA värbamistiimi kavala nipiga, kuidas terad sõkalsest eemaldada? Kui intervjuukohta kaardi järgi üles ei leia, siis IKEA labürinti sul asja pole? Täitsa nutikas.

Devuška

Ma olin teist päeva Eestis, kui kohalikku kaubandusvõrku sukeldusin ning et kohalikus Coopis oli iseteeninduskassa, suundusin ma sinna. Piiksutasin kohukesed, mõned lapselõbustused ja siidri läbi (nägin miskit käsitöökat, maitses rõlgelt ja mõjus seedeelundkonnale kohutavalt) ning muidugi tuli siis klienditeenindajal tõendada, et ma ikka üle 18 olen. Astus naine lähemale ja küsis muiates, et on mul ikka vanust, mille peale ma kostsin vastu, et kas tema meelest ei ole siis või. No näidake ikka dokumenti, sest on ju tore, kui küsitakse, arvas ta. Tal olevat just eelmisel nädalal üks üle kahekümnene nii rõõmustanud, et küsiti. Ma kostsin vastu, ise kotist ID-kaarti õngitsedes, et 38-aastaselt on see jah ilmselge püüd komplimenti teha. Hoidsin end tagasi, et mitte lisada “või räige näkku valetamine”.

Ühel järgnevatest päevadest sõitsin Narva rongiga Tallinna poole, kui minust soovisid vahekäigus mööduda kaks naist (Narva rongid on alati triiki täis) ja kõnetasid mind kui devuškat. Venelastel muidugi ongi kõik devuškad ja devotškad, vanusest olenemata. Kas neil kahel sõnal on vahe ka? Tüdruk ja neiu?

Hansalaadal proovisin kiisudega kottasid jalga ja üks teine huviline oli veel, kuid järgi oli vaid üks sobiv number. Tallinna laos olevat veel, seega kas üks meist oleks nõus hiljem oma kotad saama? Teine huviline kostis, et kuna ma proovisin essana, siis on minu otsustada. Või õigemini sõnas ta, olles silma järgi minust ehk natuke vanem, et “neiu otsustab”. Neiu siis arvas, et tal olekski neid Tallinnast mugavam osta, sest siis ei pea neid kotis ringi tarima.

Prantsusmaal elades võttis ikka harjuda, et kogu aeg sulle madame öeldakse, aga nüüd sõnan juba isegi, kui kuhugi helistan, et olen madame Seejasee. Keele- ja kultuuriline eripära, sest kui eesti keeles proua öelda, kõlab see nii vanamoodsalt, aga saksa keeles Frau, inglise keeles madam või prantsuse keeles madame on igati tavapärane.