Klassika
Istusin eile Sipsikuga põrandal ja tema veeris sõnu lugeda. Või kui nüüd täpne olla, siis ta vaid veeris. Ta tunneb kõik tähed ära ja kiirelt, aga kokku lugeda veel ei oska.

Tõin Eestist kunagi oma lapsepõlvest pärit lelusid kaasa ja eile sattus see ilvesega plaat ette.
Sipsik: I-l-v-e-s. /mõtleb hetke/ Kiisu!
Mina vajusin naerust kõõksudes põrandale, sest mu isa on mitu korda rääkinud lugu, kuidas mu õde lugema õppis ja sama enesekindlalt ilvesest kiisu tegi.
Sipsik on äge…geenid, mis muud ;)
Laste vahvad seoste nägemise oskused ja kirjeldamine…see on tänuväärne lugemine ja meenutamine neile endile tulevikus.
Milline äratundmisrõõm! Ma olin täiesti unustanud need plaadid tähtede ja piltidega. Ohh kuidas tahaks enda omadele nüüd selliseid (11-aastane oskab juba lugeda :P, aga 1- ja 3-aastasel on see teekond just ees).
Mul kahjuks kõiki ei ole. Plaanisin puuduvad ise teha ja mõtlesin sõnadki välja, ostsin materjali ja… siis tuli elu väikelapsega peale ning sinna see idee surigi 😅