Kirju maailm

Sain tuttavaks ühe Malaisiast pärit naisega, kes mulle igasuguseid põnevaid asju rääkis. Näiteks seda, et ta lahkus Malaisiast 16-aastasena, et minna Ühendkuningriikidesse õppima ja läks täitsa ihuüksi, mitte koos perega. Või seda, et ta kasvas üles nelikeelsena (nagu minugi põngerjad), rääkides inglise, malai ja indoneesia keelt ning hiina keele taiwani murret (seda kasutas üks tema vanaemadest). Ta nentis, et ta oli elu esimesed 7 aastat väga vaikne, sest ta oli keeleliselt täielikus segaduses. Oih… Lisaks ütles ta jutu sees, et ah, see malai keel on suht mõttetu, seda räägib mingi 40 miljonit. Mina ja leedukas hakkasime selle peale hüsteeriliselt naerma ning sakslane palus mul uuesti rääkida seda “nalja”, mida ma eelmisel kohtumisel, kus malailannat polnud, rääkisin. Nali on järgmine. Balti riigid teevad kõike koos, sest nii on meil rohkem mõjuvõimu. Eesti on alla 1,3 miljoni, Läti kahe miljoni ringis, Leedu alla kolme miljoni. Eraldi oleme me mutukad, aga koos anname vaat et Berliini mõõdu välja.

Malailannal on laps ka. Pisike alla aastane mutukas, kelle isa on serblane (N. nentis selle peale, et see on vist kõige kummalisem segu, millest ta kuulnud on) ja lapsukese sünniga selgus, et Malaisia on üks ülišovinistlik paik. Mutukale ei anta Malaisia kodakondsust, sest sellest, et emal see on, ei piisa. Isal peaks olema! (Vastupidine olukord ehk malaist isa ja välkarist ema pole probleem, sest isa on ometigi malai!). Üks variant sellistel naistel küll on, nimelt tuleb Malaisias sünnitada, siis pole isa kodakondsus probleemiks. Mu tuttav läks riigi vastu kohtusse, võitis ja seejärel tehti kohtuotsus ringi. Lapsel on Serbia kodakondsus, aga et tal on ema perekonnanimi, mis algab W-ga ja Serbia kasutab kirillitsat, on ta nimi dokumentidel valesti. St serbia keeles õigesti, aga kui serblased nime tagasi ladina tähestikku panid, kirjutasid nad perekonnanime V-ga. Perel on plaan järgmisel aastal Saksamaa kodakondsus võtta ja nende juhtumiga tegeleval ametnikul olevat juba juhe koos :)

Lisaampsuna mainis tuttav kreeklanna, et nad ei lähe jõuluks koju, sest nende ka alla aasta (aga palju aastast puudu pole) mutukas ei oma jätkuvalt Kreeka passi, sest no Kreeka, eks. Asjad võtavad aega.

10 comments

  1. sitsidsatsidpatsid

    Jah, kunagi, kui olin prantsuse keeles seal tasemel, et kõik pididi rääkima kes oled ja kust tuled, ütlesin, et Eesti on 1,3 milli. Türgi tüdrukud ajasid silmad suureks ja küsisid mitu korda “sa räägid ikka linnast ju, mitte riigist:-)”. Mõttetu keel, 40 milli :-). Ja meil ikka ja jälle mõni imes/vihastab: “mismõttes nad ei tea Eestit ja arvavad, et meie keel on vene keelega sarnane.” Muidu põnev värk nende keelte ja kodakondsustega.

    • Rohelohe

      Isegi küllaltki lähedastest riikidest pärit inimesed on mul siin arvanud, et me oleme ikka mitu miljonit. Aga noh, see sama sakslane nt ei suutnud meelde jätta, millisest Balti riigist ma tulen ja üritas mulle üht vaid läti ja vene keelt rääkivat lätlast kaela sokutada (alles siia kolinud ja vastsündinuga, seega vajab tuge). Kui selgus, et vale riik, küsis ta me leedukalt. Selgus, et jälle vale riik. Ma saan aru, et segi saab ajada Läti ja Leedu, sest need kõlavad inglise keeles veidi sarnaselt, aga Estonia ja Latvia on umbes sama sarnased kui Hamburg ja Hildesheim.

    • punanemammu

      Tööelus puutun kokku sakslastega ja ei jää neile meelde, et Baltikum ei ole riik, vaid see on kolme erinevat väike riigi tinglik ühendus. Austerlastega on lihtsam, jagavad geograafiat ja teavad, et keeled, mida räägitakse on erinevad.
      Sarnaselt SSP’le, ka mul on probleeme Balkani riikidega, eristan riike, kuid keele järgi on keeruline kindlaks teha, kes on serblane, horvaat või albaanlane. Löön häbelikult silmad maha ja üritan vähemalt tuttavate puhul meeles pidada, kes on kes.

      • Rohelohe

        Keelega läheb puhtalt kuulamise põhjal Balkanil keeruliseks küll, sest suurem osa, aga mitte kõik, on slaavi keeled ja seega kõlavad suht sarnaselt :)

  2. sitsidsatsidpatsid

    Kui ma nüüd väga mööda ei pane, siis oli neil vist vanasti üks suur serbohorvaadi keel. Albaanias mitte, aga Albaania polnud ka Jugoslaavia. Ma riike ka “nagu tean” (aga samas, mis on mille pealinn? ma ei hakka siin midagi pakkuma, enne tuleb guugeldada. Täpselt sama klassikaline küsimus: oot, mis see teie pealinn nüüd oligi, Riia?). Montenegro ja Põhja-Makedoonia (siis oli veel FYROM) ajasin ikka väga põhjalikult segi. Ja kas Horvaaria on ka Balkan, ikka vist on, ainuke ELi kuuluv.

    • Rohelohe

      Noh, tegelikult kuulub Balkani poolsaarele Kreeka ja Bulgaaria ka ehk et kaks ELi on veel. Pean ausalt tunnistama, et N.-ita oleks mu tolle kandi geograafiateadmised nirud, aga nüüd on mul isiklik side, seega pealinnad, asukohad jm on selge. N. sõnas just, et Balkani määratlus on hägune, aga üldiselt kehtib “Doonaust lõunas” loogika ehk et Bulgaaria on, aga Rumeenia mitte.
      Serbohorvaadi keel on vist umbes selline määratlus nagu soome-ugri ehk. Šveikist see eestlastele tuntuks sai, pakuks ma

      • Rohelohe

        Sloveeniat Balkaniks mu meelest ei loeta, sest ta ei ole enam poolsaarel ja Rumeeniat samuti mitte, sest ta on valel pool Doonaud, aga jah, see Balkani poolsaare määratlus on hägune.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s