Vihavahune

Ma vahutan hetkel veidi vihast, sest läksin alumisele korrusele, et paari asja üle vaadata ja mõned fotod teha ehitusmaterjalide poe jaoks, kui ma asju avastama hakkasin. Olgu, kahte neist teadsin ma varem. Nood kaks varasemat on torumeeste aus ülestunnistus, et kribisid veidi vetsu seina ja palusid, et jätaksin neile värvi, kui veel on. N. seda ka tegi ja nad on tõesti seal värvinud. Ilma et oleks enne pahteldanud, sest kriim oli rohkem nagu sügavam täke… Teine oli N.-i avastus, et köögimees oli riiulite seina paigaldamiseks seinale pastakaga (!!) märkeid teinud. Pind on pestav, aga riiul on veidi ees. Aga pole midagi, ta tuleb tagasi ja siis me vestleme sel teemal temaga veidi. Muuhulgas võtab ta selle riiuli maha, et ma triibud ära pesta saaks. Tegu on n-ö hõljuvate riiulitega, seega ma ei tea täpselt, kust ma tõmbama pean, et see kätte saada.

Eile või üleeile märkasin juba, et trepi juures on keegi täie kolakaga seina sõitnud. Pahtel + värv. Äsja remonditud seinal… Täna leidsin koridorist veel kaks auku. Ma saan aru, et koridor on kitsas, aga oli see tollele tüübile esimene kord parketti paigaldada või? Sellest, et põrandaliistud on minu maitse jaoks seinast liiga kaugel (nüüd ju enam ei kruvita vaid kleebitakse ja ma, va naiiv, arvasin, et kleebitakse vastu seina. Ilmselt saab silikooniga täita ja kes teab, ehk on see veel plaanis. Loogiline oleks tegelikult), ei hakka ma rääkimagi või sellest, et nii torumeeste kui elektriku käed on olnud mustad, seega küürimist või halvemal juhul kerget pintseldamist tuleb mul siin veel.

Vannitoas röögatasin tõsiselt. Meil on nurk, kus plaat on ühes ja värv teises seinas. Nurka on pandud katteliist, mis ei kata kahe pinna vahele jäävat lõhet! Ma loodan, et seal on üks liist veel tulemas ehkki algupäraselt kohe laiem panna oleks ometigi ju loogilisem, aga ma kavatsen nüüd nii sellel kui ka seina tekkinud täkete teemal ühe mõõdukalt kurja kirja teele panna.

Jajah, mul on neljane ja kohe kahene. Määrdunud seinad ja täkked on meil jõuluks kõikjal, aga see polegi asja mõte! Inimesed, kes mul remonti teevad, ei tohiks tehtut kahjustada ja kui kahjustavad, tuleb see neil taastada. Ja samas tiksub mu peas hirm, et ma ei tohi torumeestega tülli minna, sest äkki keeravad veel kuidagi.

Saaks need uksed ette (sh need liuguksed, mis ka peavalu valmistavad), liistud paika (sh need, mida on vaja liuguksekonstruktsiooni katmiseks ja mida komplektis kaasas polnudki), lambid üles (no N. võiks seda ise ka teha, aga hetkel on elektriku kasutamine lihtsam lahendus). Ahjaa, aknaliistud ka. Ma tahan koristama ja kolima hakata!

P.S. Reformierakonnal on ikka mingi sissejuurdunud “udutame näkku ja jookseme salamisi mälestusmärke eemaldama” komme sees. Mitte et ma Narva tanki positiivselt suhtuks, aga selline asjade käik on minu hinnangul lihtsalt loll. Oli siis nii raske inimestega normaalsel dialoogi pidada või?

One comment

  1. Nell

    Õhh, niikuinii on esimene kriim uuel asjal/pinnal traumeeriv (vähemalt minu jaoks, teine kriim enam sellist emotsiooni ei tekita). Aga TEISE INIMESE tehtud kriim seda hirmsam. Mul on mingi häire seoses sellega, et oma uut asja pean ise esimesena kasutama, olgu see siis raamat või mikser, vahet pole. Pärast kasutagu või kogu maailm aga “esmakasutus” mulle… :)

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s