Ühest ja teisest

Vannitoa plaatide kohta selgus, et need ei peagi klappima ning neid tellides nägin seina, kus need ei jookse mustrina (aga ma muidugi ei mäletanud, sest ma tellisin nad ilmselt märtsis). Olgu. Aga miks siis see mustrisseajamine võimalik on ja lisaks kordades parem välja näeb? Plaatija tegi ära vannitoa põranda ja siis köögi-söögitoa ning ma juba rõõmustasin, et saabki varsti selle kõige olulisema põranda valmis. Nali minu kulul, sest täna pole temast ei kippu ega kõppu kuulda olnud. No ise teavad, sest selle söögilaua kavatsen ma lihtsalt söögituppa tõsta ja vuukigu siis selle ümbert!

Meil siin sajab pea iga päev, mis on tore, sest nii on jahedam ja ei pea midagi kastma. N. küll juba kibeleb muru niitma, aga lootku aga, sest muruniiduk on garaaži tagumises nurgas ja selleni pääsemiseks tuleb köögimööbel eest ära tõsta.

Mingil põhjusel on sajust hoolimata mõned kõrvitsad lontis. Ilmselt vihmale järgnev intensiivne päike ehmatab neid. Mul on kahe kuhila peale kokku 14 kõrvitsat. Peaks olema 3 hokkaidot, 3 spagetti, 4 butternuti ja 4 (vist) sucrine du berryt. Kui sügisel kõrvitsauputust ei tule, siis mina ei mängi!

Näete, see kuhil on hoopis rõõmsam, aga see saab ka veidi enam varju. Päike on siin aias probleemiks.

Mu ülejäänud köögiviljaaed näeb mannetu välja, sest ma arvasin rumalalt, et mu poest toodud ja ise kasvatatud taimed on päikesega juba harjunud. Ei olnud. Kõik uued taimed läksid kollaseks ja olid umbes kuu aega šokis, seejärel hakkasid vaikselt elumärke ilmutama. Till samas vohab kenasti mu maasikapeenras (samasse külvatud petersell on umbes 3-millimeetrine) ja ma loodan, et sellest saab mu aias umbrohi. Tuleviku mõttes plaanin küll sinna kaugemasse nurka kasvuhoonet. Olen ta isegi juba välja valinud ehkki mõtlen veel, kas on ikka parim koht, sest naabri õunapuu viskab hommikul kuni umbes üheksani sinna oma varju, aga pärast seda on puhas päike. Oleks koht, kus taimi ette kasvatada ja talvituda, lisaks ei peaks rahe pärast muretsema.

Sel aastal maadlevad kõik sipelgatega ning mulle on ühed isendid artišoki alla pesa teinud. Ma ei tea, mida nendega ette võtta, aga ma kardan veidi, et see kahjustab lõpuks mu artišokki, mis ei ole tore mõte, sest tegu on mitmeaastase taimega ja ma ei tahaks temast ilma jääda.

Kupli saime ka püsti ja selle taga paistab mu naabri väga lopsakas aed. Tal on veidi enam varju ning ligi 40 aastat selles aias taimede kasvatamise kogemust, seega ma ei saa lähitulevikuski tema lähedale. Mööda kuplit peaksid kasvama oad ja ehk ka pudelkõrvitsad (nood said ka päikesešoki), lisaks olen sinna puistanud lillesibulaid ning istutanud ringi ürte. Noid kahte münti pean ma ühel hetkel väga julmalt piirama hakkama, sest nad olid juba selle kahe kuuga sellise juurevõrgustiku kasvatanud end ma ei saanud neid peenrast vaat et kättegi. Kuplile ehitame ilmselt mingi kõrgema põhja, et ta kõrgem oleks ja ühel hetkel ostan sinna ehk ilusa pingi, et ubade varjus raamatut lugeda.

Laupäeval helistas mulle kuller, et tal on mulle kolm pakki. Olin eelnevalt selle kohta ka kirja saanud ja veidi pead süganud, et mis see nüüd olema peaks. Saatja oli tundmatu (aga netipoodidega tuleb seda ikka ette) ja miks peaks kolm pakki tulema? Võtsin pakid. Kolm täpselt ühesugust karpi. Avasin esimese ja hakkasin naerma:

Pappkarbi sees on väga tugevast papist korvike, et värvipurk ikka turvaliselt kohale jõuaks. Need kolm purki mahuks ühte kasti! Või mis “mahuks”! Mahuvad!

Pühapäeval segasin tapeediliimi kokku. Imeline värv.

Laupäeval värvisin lae alt seina ära ja ise muigasin, et ostsin seintele päris kalli värvi, mis põhimõtteliselt ei erine väga lihtsalt valgest. Sable chaud ehk soe liiv.

Maadlesin esimese kaardi paika panna ja nägin, et viltu jäi, aga mis sa enam teed, sest ega maakaart ole vinüültapeet, mida annab viis korda seinalt maha kakkuda.

Hetkeseis on selline:

Oleks pidanud suurtel kaartidel valged ääreribad ära lõikama, aga mis seal enam. Kleebin sinna ehk veel midagi peale. Vasakusse nurka ma tegelikult kleepisin ka midagi, aga see oli nii teist tooni, et kriipis kohutavalt silma. Leidsin vana Col de la Faucille matkakaardi, kust sinna sobivamas toonis tüki saab. Hetkel näib, et kõik püsib veel seinas, seega tuleb viimane tükk ära kleepida ja siis põrandalakiga paar kihti peale teha. Pliidi taha tuleb mu meelest siiski klaas panna, sest ma ei usu, et see muidu püsima jääb.

Meie küla on tervelt kolme kaardi peal, aga ühel neist jääb ta köögikapi varju.

5 comments

  1. punanemammu

    Alustuseks sipelgatest, nendest vabanemine on järjepidev töö. Mul tegid kasvuhoonesse pesa ja see asub sügaval. Ostsin sipelgapulbri ja asusin võitlusesse. Uskumatu see toimib, tomateid ja pipraid ei kahjustanud – kõik jäid elama. Ainult aega võttis 2+1 aasta. Sel aastal nägin mõnda isendit, kes ei olnud veel hävinud…ja kevadel kohe kui soojaks läks – andsin neile sipelgapulbriga tuld. Loodan, et artishok elab samuti üle, tee talle jaheda vee vanni minu poolt – ta on üks lemmikjuurikatest, kahjuks kodumaal ei õnnestu mul teda kasvatada :( Vähe päikest ja liiga külm kevad.

    Kuppel – olen midagi maha maganud – see üliäge!!! Ise tegid või on tegu miski tellitud kaubaga….Mul oleks samasugust lõkke äärde vaja rajada…Unistada ju võib.

    Maakaardi ideed olen juba varasemalt kiitnud – suurepärane mõte ja teostus!!! Äge oled -kogu see remondisaaga. Kas broneerin sügispuhkuseks piletid?

    • Rohelohe

      Ma lähen siis sipelgamürki ostma… 😔 ma tahaks nad ära ajada, mitte ära tappa, aga see vist on loll unistus.

      Kuppel on nende abil ehitatud: https://shop.buildwithhubs.co.uk/ oli veidi nikerdamist, aga üldiselt pigem lihtne projekt.

      Remont… mulle tundub, et enne jõulu me tõesti alla ei saa, seega sügispuhkust ei tasu ehk planeerida 😁

  2. maavillane

    Mina olen siplegaid ära ajanud kaneelipulbriga. St. veennud teise kohta kolima. Kaneel neil ei meeldi miskipärast. Kööki nad peale ukseliistu ümber puistatud kaneeliringi enam tunginud pole, aga välistrepi aluseid isendeid pean suve jooksul ikka paar korda kaneelitama, et nad tagasi ei tuleks. Miks see nende meelispaik on, vat ei tea. Mulle siiski meeldiks, et mu treppi alt tühjaks ei õõnestataks ja ta siiski maja küljes püsiks, mitte lahti ei murduks.
    Kuppel on üliäge idee! Ertiti siis, kui seal taimed peal ronivad! Kujutan ette rohelist varjulist sumisevat kuplit, mille all raamatut lugedes uneleda.
    Ja noh, remont ju liigub. Mitte küll päris teie soovitud tempos, aga asi täitsa edeneb. Ma ootan pikisilmi hetkel kopameest, kes tuleks ja mu eelmise omaniku poolt rajatud maakivipeenardest need suured kolakad välja kangutaks, et ma lõpuks saaks umbrohu väljakaevamisega tegeleda. Kokkulepped on isegi olemas, aga ka kopameestel on suviti käed-jalad tööd täis ja nii ma siis ootan. Kannatlikult. Ja mõtlen, et võibolla peaks oma pojale rääkima, kuidas igasugu oma kätega midagi valmis teha oskavatest meistritest on puudus majas ja nälga selliste ametitega ei tundu jäävat.

    • Rohelohe

      Hmm, ma proovin siis esialgu kaneeli, aga meil sajab praegu vaat et iga päev, seega ma ei tea, kauaks sellest kasu on. Kaneelised sipelgad :)

      Ma hakkan ka hariduse osas järjest enam peaarulikku lähenemist võtma – mis sa sinna ülikooli lähed, hobusevargaks või? Suurim läbikukkumine on, kui laps tahab ülikoolis avalikku haldust või rahvusvahelisi suhteid õppida :D

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s