Viimased raasud

Mulle näib, et ma ei jõua kuidagi selle va Bulgaarias käigu viimaste raasudeni. Katsun nüüd viimasest sabast üle saada ja oma soovitused ka kirja panna.

Mingil päeval võtsime Sipsiku ja läksime niisama seiklema. Käisime vanas heas Novo Selo külas (neid on mitu, too on Peštera lähedal), et vaadata, mida “head” sinna va maailmaajalooparki juurde tehtud on. Paar dinosaurust, hulk humanoide, veidi kosmosetemaatikat ja väga krigisev ning logu mänguväljak. Veidral kombel on mul arvutist osa fotosid kaduma läinud ja et ma ei viitsi neid telefonist tõmbama hakata hetkel, peate leppima vaid selle ühega.

Novo Selo sildi esimene täht on uppis ja prügistamise eest ähvardatakse 200-levise trahviga, mis ei näi kedagi heidutanud olevat, sest too majake seal on piduruum ja ilmselgelt viimased pidutsejad (ja võimalik, et kõik enne neid) oma prügi kaasa ei viinud.

Seejärel läksime Pešterasse, sest miks mitte (ei, seal pole suurt midagi) ja süüa oli ka tarvis. Söögi leidsime ka ja lisaks koeratoiduaparaadi. Pani veidi pead sügama, et kas see on hulkuvate koerte söötmiseks või tule koeraomanikel sageli ette, et lähed Pontuga jalutama ja siis keset parki lööd endale jahmatusega vastu laupa, sest taipad, et Pontule jäi süüa andmata?

Me üritasime leida ka üht koske, kuid pidime erinevatel põhjustel plaanist poole peal loobuma. Fotode peal nägi isegi huvitav välja, aga ma pole kindel, kas ma vaevuks sinna karupeesse uuesti sõitma ning jõekese kaldaid palistav prügi pani mind ka hambaid krigistama.

Me vast eelviimasel päeval kõndisin lihtsalt mööda Plovdivit ja jõudsin Aljoša mäe juurde, seega vantsisin üles. Mitte austust avaldama (haa!). See on lihtsalt Plovdivi kõrgeim küngas, seega sealt avaneb kena panoraam, mille teeb eriti kenaks see, et toda graniitjurakat pole näha, sest ta jääb kogu aeg selja taha :) Veidralt palju turvakaamerad oli selle juraka ümber. Tea kas kardavad midagi või?

Nii teoreetiliselt saab Bulgaarias prügi sorteerida küll ja kui ma N.-ilt pärisin, et kas nad saavad ka peagi EL-i käest vähese sorteerimise pärast trahvi, sest no Eestist olete te ikka mägede kaugusel, hakkas N. naerma ja sõnas, et vaevalt küll, sest paberil on Bulgaaria ilmselt Euroopa parim prügisortija. Statistika ja tegelikkus.

Aasta pärast jälle!

Soovitused.

Meie AirBnB, kuhu ma suure tõenäolisusega järgmisel aastal jälle lähen. Vanalinnas, aga vaikses nurgas, seega hea rahulik magada ehkki jah, kui pidutsema minna, siis tasub ehk end Kapanale lähemale sättida ehkki tõele au andes on Plovdiv väike ja asi see nüüd veidi jalutada. NB! sellest konkreetsest majast käruga eriti liikuma ei saa, sest nood “munakivid” on parajad rahnud.

Plovdivi söögikohad, kuhu ma ka tagasi lähen, kui nad ikka veel alles on, aga küllap nad on:
Паваж Kapanas, hipsterlik fine dining*, õhtul on kindlasti vaja broneeringut
Smokini peatänava lähedal, pigem fine dining.
Hemingway postkontori lähedal, fine dining, imeline kaheksajalg! Ma julgen isegi vaikselt mereande soovitada, aga ainult (!!!) suuremates linnades ja kallimates söögikohtades. Hemingways on vahel elavat muusikat ja selle nautimiseks tasub end baari juures olevasse alasse möllida. Me olime tagumises saalis ja ei saanud arugi, et muusikud majas on.
Вилица и нож Kapanas, peened burgerid
Рахат тепе Nebet Tepe künkal ja otse kindluse varemete juures. Kassidega restoran :) Proovige šašlõkki!
Граждански клуб vanalinnas, pigem Bulgaaria köök, aga mitte ainult. Katsuge laud sisehoovi saada.
Happy Bar & Grill peatänava ääres, pererestoranide kett, õhtul ja nädalavahetuste lõunaks soovitan pigem laud broneerida. See on üheksakümnendatel alguse saanud kett, mida ma senini külastanud polnud, sest see kuulus pikalt ühele oligarh-mafioosnikule. Juba ammu enam mitte! Menüü on rikkalik ja lai, mereannid ülihead ja kõik muu, mida proovitud ka.
Котка и Мишка Kapanas, käsitööõlled
Artnewscafe peatänavalt veidi eemal, joogid (ka tee) ja lihtsalt mõnus istumiskoht, suviti väidetavalt välikino dokumentaalidele ja kunstifilmidele
Peatänava gelato kohad on ilmselt kõik imelised, sest keegi ei saa latti alla lasta. Raffy kett on vist suisa nelja kohaga esindatud.

No ja sel korral ma ei käinud, aga kui juhtute pikemalt pidutsema, siis kõik teed viivad õhtu lõpuks Найлона baari (või kunstiklubisse nagu nad end kutsuvad). Veidi nagu Zavood oli. Seal, tõsi küll, oli viimati veel vetsu asemel auk. Olge hoiatatud ja head tasakaalu!

* Fine dining ei tähenda põhjatut rahakotti (oleme ikkagi Bulgaarias). Kõigis nimetet kohtades oli meie arve veidi üle 100 levi (ehk 60-70 eurot), kuid sööjaid oli ka kolm ning enamasti sõi keegi ka lisaks kas eelrooga või magustoitu.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s