Tagasi kodus

Mul on tegelikult veel terve hulk Bulgaaria pilte näidata ja tagasilennust võiks ka ehk rääkida, aga nende teemadeni ma täna ei jõua. Jõudsime eile tagasi. Hilisel pärastlõunal (lend hilines tunni võrra) ja mu suureks üllatuseks käis maja ümber agar sebimine. Torumehed valasid põrandat, elektrik toimetas garaažis. Elektriku kohta ma teadsin, et ta majas on, aga torumehed oli küll täielik üllatus, aga mis siin kurta, saabki ehk köögi saabumise ajaks kõik valmis.

Me n-ö muru on kohati vaat et puusani ja karusmarjapõõsad ei paistnud üldse rohu seest välja. Õhtul alustas N. niitmisega ja et hein on mahlane ning tihe, on mõistlikum niidetud muru sinna niidukikotti püüda, mis tähendab, et ma pean välja mõtlema, kuidas ma selle kõik ära kasutan, sest kompostikasti see kõik vist ei mahuks ja natuke liiale läheks ka. Teen ehk kompostmullahunniku kõrvale kuhja ja segan seejärel kaks kokku?

Kassi tõime Sipsikuga koos ära. Kass, kess muidu on pigem vait, kräunus terve tee koju. Inimestele meeldib öelda, et kassid hoiavad kodu, kuid ei hooli omanikest eriti. No ma ei tea. Läksime Sipsikuga mänguväljakule ja kass lonkis meil sabas, kuniks üks koer ta ära ehmatas. Franz jooksis üle tee ja jäi sinna maja juurde istuma. Istus seal ka siis, kui me tagasi koju tulime, seega ma meelitasin ta enda juurde ja võtsin ta kaenlasse. Lesib nüüd mu kõrval ja nurrub.

Kassihotellist tulles blokeeris kaks maja enne meie oma teed sandarmite auto. Olevat liiklusõnnetus ja seega tee kinni. Sõitsin kõrvaltänava kaudu koju ja juurdlesin, et kellega too auto seal küll kokku põrkas. Sandarmite autoga? Teist autot polnud kusagil, aga nina oli kenasti lömmis. Sandarmeid oli seal umbes kuus (huvitav, kuidas nad kõik sinna autosse ära mahtusid?), kellest osa tegid tee ääres suitsu ja osa lobisesid omavahel. Töö käis täie hooga! Pärast jalutama minnes kõndisime sellest kohast üle ja bensiinihaisu oli palju ning teele oli kallatud liiva või midagi taolist.

Aeda inspekteerides avastasin, et kuhilpeenras on elu. Nood leedrioksad, mis ma ühte toppisin, olid osaliselt kasvama läinud. Juuri pole, aga lehed on küljes. Tirisin mõned välja ja torkasin potti. Me mõtlesimegi, et võiks ühel hetkel neid juurde kasvatada ja tee äärde istutada. Vaatame, kas tulevad juured külge.

Maasikatele ostsin multši. Vaatasin poes erinevad ja lõpuks vedisin 125-liitrise paki pilliroopudi koju. Loodetavasti sel aastal siis ei lähe maasikad hallitama.

Seemneid tuleks maha panna. Peenraid tuleks teha. Katteloori tuleks osta (päikese vastu, mul on nooremad maasikataimed ka veidi kõrbenud, seega igasugused noored taimed pigem vajavad kaitset).

Laupäeval hakkab jälle sadama. Palju ma reede hommikul ära teha jõuan? Muruniitmine on ilmselgelt prioriteet, aga hommikul kohe seda teha ei saa, sest on kastemärg. Muidu võtaks homme poisi selga ja niidaks ära. Ta on muruniidukist vaimustuses. Soostereotüübid, ma ütlen!

2 comments

  1. Nell

    Niidetud muruga kasvatatakse kartuleid. On mingi selline meetod, et laotad maha papi vms, et pinnase muru takistada, siis sinna kartulimugulad ning nende peale laotad niidetud muru. Ja suve jooksul muudkui laotad niidetud muru sinn kartulitele peale. Väidetavalt lihtne ja toimiv meetod kuigi ise pole viitsinud katsetada, pistan mõned mugulad mõne kastpeenra nurka lihtsalt.

    • Rohelohe

      Ma olen heinapallis kasvatamisest kuulnud, sellest mitte, aga ilmsesti teen heinast kuhja ja kasutan peenrate loomisel kuidagi ära.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s