Remont. Kolmas nädal

Mõrvarlikud fantaasiad on asendunud kahetsusega, et me seda remonti just nüüd alustasime, sest kui me ei teeks praegu remonti, oleks meil pakkuda kolmetoaline korter rahulikus külakeses, kus lühikese jalutuskäigu jooksul on võimalik näha lehmi, lambaid, kitsi, eesleid ja hobuseid muidugi ka. Nonde nägemiseks pole vaja majast lahkudagi. See oleks väikeste lastega põgenikule hinge ravimiseks suurepärane koht. Kohe kui remont valmis saab…

Esmaspäeval polnud korteris kütet. Arvasin, et küllap nad teevad midagi ja ei läinud kohe uurima, aga kui pärast torumeeste lahkumist ikka veel küte tagasi ei tulnud, selgus, et midagi on vist mäda. Elasime öö üle. Kõlas nüüd veidi melodramaatiliselt. Öökülma meil enam üldiselt ei ole, seega ei midagi traagilist. Hommikul küsisin torumehelt, et mis värk on ja ta oli väga üllatunud. Päeva jooksul käis majas muid torumehi veel ja hilisel pärastlõunal koputas üks neist uksele, et me termostaati küsida. Lasin tal muuhulgas sellel oleva kella õigemaks panna. Oli ennist umbes kaheksa minutit ees ja nüüd on kaks minutit taga, sest ma ütlesin talle, et kell on umbes kümne minutiga nihkes. Samal päeval ehk teisipäeval täristas elektrik hoogsalt kaableid lõigata ning eemaldas kogu selle kaablipusanduse, mis meil sealt põrandalt vastu vaatas ning köögifirma käis kööki mõõtmas.

Kolmapäevaks olin ma me ventilatsioonipaigaldajast juba tõsiselt tüdinenud, sest ta on kohutav komme lakkamatult suitsetada. Teised tüübid suitsetavad ka, aga õues, kuid tema teeb seda majas. Ma ei talu eriti suitsuhaisu ja on mõneti rõve, kuidas see alumiselt korruselt ülemisele hiilib. Rääkimata sellest, et ma olen juba konisid siit-sealt leidnud. Õnneks on torumehed siiski ajutine nähtus.

Neljapäeval põrkusin ma tolle ventilatsiooniehitajaga siiski ehkki mitte suitsetamise teemal. Me toas kerkis temperatuur üle 24 kraadi ja ma läksin katelt uurima. Madame, te katel on katki, võtsin automaatprogrammi maha. Ma olin väitest veidi üllatunud, aga ta oli nii enesekindel ehkki helistas siiski kolleegile, kes talle ütles, et 70 kraadi on radikatele siiski tsipa liiga palju ja 50 peaks piisama. Paar tundi hiljem oli meil jätkuvalt toas saun (tavaliselt hoian tube 20-kraadisena) ja ma läksin temaga uuesti rääkima. Ta undas aga edasi, et katel on katki, ma aga vaatasin katla ekraani ja ütlesin, et ei, ei ole, see veateade käib esimese korruse termostaadi kohta, sest küte on korruselt välja võetud. Ta ei kuulanud mind, seega lõin käega ja läksin pärast ta lahkumist garaaži, et katel tagasi automaatprogrammile panna. Töötab suurepäraselt.

Ventilatsioonist rääkides. Neid torusid on hoopis rohkem, kui ma arvasin ja kui torumeeste boss ütles, et kuule, meil ei ole vetsus torude jaoks piisavalt ruumi, kas sobib, kui paneme need siit vanni juurest, kostsin ma, et kuniks vann ära mahub siis ikka võib. Ma ei taibanud, et ta mõtles sellega hiiglaslikke maast laeni torusid. Mitte et see oleks midagi muutnud, sest kuugi need torud mahtuma peavad ja kui see tähendab vannitoa pisendamist, siis nii on. See soojustagastussüsteem parem tõesti säästku meil gaasi nii mis kole!

Reedel käisin köögifirmas viimaseid muudatusi tegemas ja panime köögipaigaldusaja paika. Olin küll veidi mures, sest poolakad polnud mulle veel vastanud, aga no küllap neile sobib. Saatsin torumeeste bossile ka uuendatud ajakava ning astusin rõõmsalt nädalavahetusse.

Meie suureks üllatuseks tuli laupäeva hommikul ventilatsioonipaigaldaja ja asus täristama. Ja suitsetama. Muuhulgas täristas ta augu me majaseina, kust süsteem värsket õhku võtma hakkab. Kenasti mu rabarberite kõrvalt. Majast väljuv õhk kasutab toda auku, mis ühest vanast katlast jäänud on. Ventilatsioonisüsteemisüda ise on hoopiski me n-ö tulevases veinikeldris ehk vide sanitaire’is ehk lõpetamata keldrilaadses osas, kust jooksevad läbi igasugused torud. See on tegelikult liiga madal, et sinna päriselt mõnusat keldrit luua (põrandat ei saa torude pärast madalamaks kaevata), aga midagi annaks ehk sinna isegi luua.

Mina istutasin veel vaarikaid ja täna veel põldmarjad, tayberry ja jõulupuu takkaotsa. Olin just alumisel korrusel laamendamise (st tapeedi eemaldamise) lõpetanud, kui poolakad teatasid, et nad enne 16. maid ei saa. Ma olin lootnud, et nad alustavad hiljemalt nädal aega varem. Hingame sügavalt sisse. Kõik saab korda. Me leiame mingi lahenduse. Õigemini mul vist isegi on mingi lahendus, mis loodetavasti on piisavalt hea, et ei põhjusta köögipaigalduses mingit viibet. Köögifirma hoiab nimelt kööki laos kuni kaks nädalat (lisatasu eest), seega juuli esimeseks nädalaks (või juuni viimaseks) tuleb köök seina saada või kuhugi hoiustamiseks ära liigutada.

Kõik saab korda. Elektrik tuleb neljapäeval. Torumeeste kohta info puudub. Ventilatsioonisüsteem ilmselt vajab veel veidi tööd, aga muid asju nad teha veel ei saa. Algab paus. Ilmselt.

Pagana aknad! See kõik on akende hilinemise süü!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s