Viimased riismed

Tulin just saunast. Eile õhtul sadas veidi lund ja öösel oli juba korralikumalt tulnud, seega päeval sai hoovis kelgutada ning nüüd seda sulavat lund saunatamisel kasutada. N. oli kenasti ukse juurde lumepalle teinud, seega haarasin ühe kaasa ja viskasin kerisele. Ah sa mait! Järgmise palli peale tilgutan mingit eeterlikku õli ka, siis on veel eriline vunk sees! Pärast leili sai õue hüpata ja end lumega hõõruda ning nagu ma sauna tagasi minnes avastasin, olin ma koos lumega ka mulda kaasa haaranud ning mul olid kerel mudatriibud. Kodune mudamask :)

Aga tegelikult peaks eelmise aasta teemadega joone alla tõmbama ehkki ma tean, et kõike ma täna veel ei jõua. Näiteks jõulud. Olid oksesed, aga tegelikult oli seal toredaid asju ka. Näiteks me toidulaud.

Oasalat, lehtkapsakrõpsud, pärsiapärased marineeritud oliivid, pärsiahõnguline baklažaanimögin sumaki ja kreekapähklitega, salat röstitud paprikatest (aitähh, ämm!), seene-läätsepasteet, peedi-apelsinisalat, porkkala ehk porgandist tehtud valekalaga võileivakesed, soodasai ja küpsisetaignatrühvlid.

Lehtkapsakrõpse tegin ja sõin esimest korda, käis kah, väga ei vaimustanud. Marineeritud oliivid olid erakordsed ehkki granaatõunasiirupi asemel kasutasin mingit granaatõunakastet. Baklažaanimögin oli põhimõtteliselt Bulgaaria klassikaline mögin, millele sumakki lisasin. Paprikasalat tuli suuresti purgist, purki pani paprikad ämm. Pasteet oli hea ehkki kaldusin retseptist veidi kõrvale (kalakujulinevorm on emalt, olevat kulebjaakavorm olnud). Peedisalat oli hea, aga jällegi ma ei lugenud retsepti eriti hoolikalt, seega ma lihtsalt röstisin oma peeti ja leiutasin kastme ise. Porkkala oli kah. Ilmselt oleks õhemate viiludena parem olnud. Võib-olla isegi kordaks kunagi. Trühvlid ei vaimustanud. Asi polnud ilmselt mitte niivõrd selles, et või oleks parem kui margariin, kui selles, et need olid lihtsalt imalad ja ilma igasuguse särtsuta. Midagi haput oleks vaja olnud. Taipasin seda juba neid tehes, aga mul polnud kapist midagi sobivat võtta.

Ilmselt kõige mõnusam vegan-jõululaud, mis ma senini kokku pannud olen. Tahtsin vegansülti ehk köögiviljatarrendit ka teha, aga mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda vähem mind see idee vaimustas. Võimalik? Jah. Maitsev? Mmmm…. No ma ei tea. Mõtlesin küll, et mitte-vegan lauale võiks pohlamoositarrend lahe lisand olla. Hea verivorsti kõrvale panna.

Kingitusi sai ka. 25. detsembri hommikul, sest multikultiperes tuleb traditsioone ühildada.

Kupli ehitasin ise ning see on tänaseks suht kipakas juba. Oli juba alguses tegelikult, sest nood alumised ruudud ei ole struktuuri mõttes kõige parem idee, pigem võiks selle ruudu kahest kolmnurgast teha, oleks tugevam. Kuppel vaimustas Sipsikut kõvasti vähem, kui ma olin eeldanud, kuid meeldis mõnda aega Itso-sanile. Ja kassile, kes seda hävitada üritab. Kui üles kolime, läheb kuppel ahju. Juhised leiate siit.

Enne paberiga üle kleepimist ja ogaral hulgal washiteibi raiskamist nägi selline välja:

Oleks pidanud juhiseid järgima ja värvilise papi sissepoole jätma, sest siis oleks saanud ta lihtsalt kiirelt ära värvida.

Mina sain oma jõulu- ja sünnipäevakingituse kätte varem. Ise tegin endale.

Nood vasakpoolsed on mu uued saapad ja parempoolsed on vanad. Vanad sain sõpsi käest, kes need kunagi Pariisi kirbukalt ostis. Ma olen neid endaga kaasa kolinud, aga mitte eriti kandnud, sest nad on libedad ja mitte vaid jää või lumega vaid ka märgade lehtedega. Sel sügis-talvel siiski kandsin neid ja avastasin, et lisaks libedusele, mille vastu oleks veel rohtu, ei pea saapad üldse vett. Isegi lihtsalt vihmas kõndides ja porilompe vältides on jalad märjad. Hoian neid veidi veel, aga ilmselt tuleb nad vanaduspuhkusele saata. Uued saapad tulid karbita, aga väga nunnus kotis:

Nende roomiktalla all on lillemuster :)

30. detsembril istutasin rabarberi maha. Hetkel on nad plastpottidega kaetud ja lume all. Homme peaks ilmselt neile veel lund peale kühveldama, sest kolmapäeva öösel tuleb kaheksa külmakraadi.

31. detsembril tegime väikese retke, aga sellest kirjutan ehk homme, siin on hoopis me uusaastalaud. Mitte-vegan :)

Pooled asjad tõid külalised kaasa ja kõik maitses hunnitult. Heas seltskonnas teisiti ei saagi.

6 comments

  1. reet

    Huhh, et vähemalt uusaastalaud mitte-vegan oli. Mul hakkas seda jõululauda vaadates päris õudne. Minu Internetis on ilmselgelt ülearu palju pingutatult veganeid, tuleks harvendust teha.

    • Mar

      Hmm, huvitav, ma ise ei ole vegan (taimetoitlane pigem), aga kuidas saab üldse veganeid liiga palju olla või vegantoidulauda hirmus vaadata :O Minu meelest just ilus vaatepilt alati, tahaks just oma internetis rohkem seda näha :) Vahetame internetid ringi? :D

    • Rohelohe

      Vastasin ja läksin ära magama ning su kommentaar jäi mind kummitama. Miks teise kultuuriruumi jõululaud sulle õudne on? Ma saan aru, et veganlus ei meeldi sulle, aga halvustada Bulgaaria jõulukommet, mis on vanem, kui eestlaste teadlikkus jõuludest (bulgaarlased on 9. sajandist saadik kristlased, eestlaste ristimine algas teadupärast 13. sajandil) on mõneti kitsarinnaline ning kohe kindlasti ebaviisakas. Hästi, ilmselt sulle ei meenunud see, sest ega minagi mäleta kõike, mida ma sinu blogist loen, seega ma eeldan, et see polnud teadlik tegu.

      Liiatigi, kas kristlased ei peaks veganluse osas eriti avatud olema? Õigeusklikud ja katoliiklased paastuvad regulaarselt ning elusolendite kannatuste vähendamine kõlab kui kristlik mõte. Tõsi, loomadel polevat hinge (kuigi paavst siin juba vaikselt vihjab, et äkki ikka on), aga kas see on siis õigustus?

      Ma muide jätkuvat ei usu, et minust isegi taimetoitlast saab.

      • reet

        Halvustamine see kindlasti ei olnud, aga muidugi võis niimoodi mõjuda. Kahtlustasingi, et tegu on mingi Bulgaaria kombega, need on meile paraku päris tundmatud ja ma tõepoolest kahjuks kõiki N. kodumaa toredaid-huvitavaid kombeid ei mäleta, millest kirjutanud oled.
        Minu Internetis on väga suur hulk sakslasi (kahjuks mõned ka isiklikud head tuttavad), kes kramplikult püüavad veganlust juurutada ja seda muudkui rõhutavad, kui veganid ja ökod nad on, aga kogu nende vegantoit on paljureisinud, esemelisi asju tarbitakse kuhjadena ja… ühesõnaga, ökoga pole siin enam midagi pistmist. See kramplik rõhutamine on umbes viimase paari aasta valdav trend, ma ütlen, et pean loetavat meediat harvendama… sest see hakkab tõesti juba minu enese suhtumise peale. Mõtlesin lausa, et kas ka Sina, Brutus… Muidugi oli see mõte ebaõiglane. Kukkus halvasti välja, püüan ennast parandada.
        Taimetoidu suhtes olen usulistest vaadatest sõltumatult täiesti neutraalsel seisukohal, miks mitte, kui see juhtub hea olema. Pean aeg-ajalt ka ise paastu, viimati lihast ja šokolaadist, ja see on tore. Kristlasena pean taimetoidust olulisemaks heaperemehelikku ümberkäimist kõigega, mis meile on head antud, püüdlen selle poole – sinna kuulub ka raiskamise vältimine. Veganlus selle populaarsel kujul on küll pigem õnnetus, sest nii mõnedki valjuhäälsed veganid võitlevad igasuguse mõistuspärase loomsete saaduste kasutamise vastu ja see on kole (vaata eelmist lõiku). Samas on mu sõprade tütar taimetoitlane või vegan – ma ei tea, kumb – ja suhtub äärmiselt rahulikult igasugusesse totiumisse ja tarvitamisse, kannab villaseid esemeid ka, niisuguseid taimetoitlasi võiks rohkem näha olla, siis ei tekiks ka veganipelgust (vaata ikka eelmist lõiku).
        Äkki Sa oskad viidata mõnele huvitavale ülevaatele Bulgaaria toitumiskommete kohta või oled ise kunagi sellest pikemalt kirjutanud? Kui aega on, muidugi.

      • Rohelohe

        Näed siis, mulle endale oma blogi mätta otsast tundus, et ma olen seda juba nii palju kordi maininud, et meil on jõuluõhtusöök õigeusukommete kohaselt täistaimne, et mulle ei tulnud pähegi, et ega teised ju kõike mu kirjutatut mäletama pea.
        Veganlusega on nagu iga maailmavaatega, kus suurem osa inimesi suudavad oma vaateid omada ilma neid teistele peale sundimata ja teised tunnevad kohutavat tungi kõiki teisi “õigesti” elama õpetada. Olgu siis tegu söömise, poliitika või hingeeluga. Minu tuttavad veganid-taimetoitlased on huvitaval kombel just teise spektrisse kuuluvad – katsuvad tarbida kohalikku ja hooajalist toitu ning üldjoontes vähem tarbida. Ja ei kuku halvustama või silmi pööritama, kui keegi nende juuresolekul liha sööb. Muidu olen sinuga aga nõus, selline agressiivse loomuga veganlus (ja ka keskkonnakaitse) ei aita eriti ning neid piiripealseid juhtumeid, kus miski, mida “heana” promotakse pigem laiema pilguga vaadates hoopis halb on, on äärmiselt palju.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s