Paksud hiired

Unustasin eile mainida, et kompostikasti lahti kaevates vupsas sealt järjest välja kolm hiirt. Mõnusalt rammusad ja nunnud. Miks osad inimesed hiiri kardavad? Kui keegi teist kardab, siis palun selgitage mulle :) Nad on ju nii armsad!

Osa inimesi pelgab just seepärast kompostikasti toidujäänuseid panna, et äkki meelitab hiiri-rotte kohale ning kui tiheasustuses on see täiesti mõistlik hirm, siis meil on siin hiiri nii kui nii lademetes (tall on majast 200 meetri kaugusel, seal on soe ja seal on süüa ja sealt mu meelest Franz enamasti oma hiirtega tuleb), seega me viskame pea kõik kraami (välja arvatud kondid-luud) kasti. Hiired-rotid on tegelikult kompostihunnikule väidetavalt head, sest uuristavad käike ja õhutavad nii lagunevat materjali.

Muus osas näib, et aiatöid vist täna ei tee. Vihma ei saja, aga eile hilisõhtul oksendas N. oma õhtusöögi välja (“Erakordselt rõve on ninast seenetükke välja nuusata,” nentis ta hiljem hädiselt) ja Itso-san vahelduva eduga kas lalises rõõmsalt või karjus, sest tal olid gaasid ja sellised, et kui välja tulid, võtsid kõrvalseisjatel silmast vee välja. Mina ei tea, kuidas saia-pasta-kummelitee peal üldse võimalik on sellist haisu tekitada… Loodetavasti on temaga nüüd kõik korras. Ma tahaks küll magada, aga no kes see laseb…

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s