Madame’ile meeldivad värvid

Mul oli täna köögifirmas kokkusaamine ning mu plaan oli nende kööke veidi näppida ja konsultandi abiga disain teha, mille otsas siis natuke kügeleda ja mõtiskleda. Inimene teeb plaani…

Kõndisin köögifirmasse ja pärast teretamist teatasin, et mul on randevuu siin kell 10.30. Ja kellega? Ee, oodake, ma otsin nime. Öelge parem, mis teie nimi on või olete te ehk madame see ja see? Nentisin, et olen tõesti, mille peale kerge gei-vaibiga konsultant rõõmsalt teatas, et järelikult on mu randevuu temaga ja kas ma tahan kõigepealt veidi ringi vaadata või asume kohe rääkima. Ma valisin ringi vaatamise. Ma läksin sinna salongi ühe kindla mõttega, mida nende kataloog toetas. Tumeroheline köök. Vaatasin ringi ja imetlesin kööke. Vaatasin põnevaid lahendusi. Üks eriti vahva oli mõeldud tasapindade nurkade jaoks, kuhu muidu kappi teha raske. Saab teha liftikese ja näiteks oma Kitchen Aidi peitu panna. Mitte et ma näeks väga mõtet millegi nii ilusa peitu panemises. Ruumi, tõsi küll, hoiaks see kokku. Raha eriti mitte, sest kui ma seda lahendust hiljem mainisin, nentis konsultant, et lahe jah, aga maksab üle 1000 euro. Ta oli üldse vahva, sest ma küsisin näiteks (ammu enne, kui me me eelarveni jõudsime), et kas neil kenasid noahoiustamismagnetribasid on. On, aga need on jube kallis, nentis ta. Amazonist leiate hoopis soodsama ja sama hea.

Vestluse esimeses osas liitus meiega üks teine konsultant (vist alles õppis ametit) ja too rääkis ka veidi inglise keelt, seega paaril korral ma läksin lihtsama vastupanu teed ja selgitasin talle inglise keeles oma mõtte lahti. Vaatasime uste tüüpe ja värve, ma välistasin kohe valge ja igatsesin ikka seda rohelist. Sain selle, vaatasin ja nentisin, et meie väikeses köögis (ka pärast remonti pole see just teab mis avar ruum) oleks see rusuv. Arutasime edasi ja too inglise keelt tönkav ütles ühel hetkel, et madame’ile meeldivad ilmsesti siis värvid (ehk värvilised köögid). Ma tegin käega žesti, et tõmmata tähelepanu oma riietusele, muigasin ja sõnasin: “Evidemment!” Mul oli seljas kollane kleit, mustad sukkpüksid ja helerohelised saapad. Mantel, mille toolileenile jätnud olin, oli punane nagu ka tikandiga kindad. Müts oli tagasihoidlikult hall, kuid väga ilusa koega.

Valisin välja värvi, ukse tüübi tööpinna ja käepidemed ning siis istusime maha detaile arutama. Eelarve punkti juures ma ohkasin ja ütlesin, et kuna ma ei tea palju Prantsusmaal köögid keskmiselt maksavad ja et me remont läheb juba kallimaks, kui ma olin algselt arvanud, siis ütleme näiteks, et maksimaalselt 20 000 ja see peab sisaldama tehnikat, aga ma tahan siiski kõrgema hinnaklassi tehnikat, sest Candy ja Beko pole end minu kogemuse põhjal just eriti positiivselt tõestanud.

Hästi, asusime joonistama. Vahel käisime salongis mingit lahendust vaatamas. Tüüp läks väga elevile, et oi, kus sellest tuleb alles ilus köök! Mingi asja illustreerimiseks tõmbas välja oma enda kodu pildid, mis oli täpselt vastand minu maitsele, aga temale sobitus. Selline Aasia kitšilik ülimoderne kodu, kus oli palju taimi (eriti hiiglaslikke orhideesid ja aed oli ka eksootiline ning väga sätitud) ja lillat valgust (võimalik, et äkki lilledele meeldib?). Ühe sõnaga me sõbrunesime ja viskasime aina nalja. Täitsa selline tüüp, et kutsu või baari koksile, et koos kenasid noori mehi vahtida.

Lõpuks saime joonise paika ja ta küsis, et kas monsieur tuleb ehk ka salongi mingil hetkel, aga ma pakkusin, et pigem ei tule, sest tal on kogu aeg tööl kiire (N. lisas hiljem, kui talle sellest rääkisin, et lisaks on tal ka täiesti ükskõik) ning siis küsis ta, et kaua meil umbes otsustamisega aega võiks minna. Vastasin täiesti ausalt, et ma olen köögiga nii rahul, et ma võiks vabalt prinditud pildi kaasa võtta, pühapäeval seda imetleda ja esmaspäeval lepingut sõlmima tulla. Tüüp sõnas vastu, et tead, eile oli see must reede, ma teen su projekti eilse kuupäevaga ja mööbel on -30%. Olin vaimustuses. Ja siis küsisin, et kaua neil see kodutehnikapakkumine veel kestab. Täna saab otsa. Mõtlesin hetke ja ütlesin, et tead, valime tehnika välja ja ma tellin selle köögi kohe ära. Valida ei saanud kogu pakutavast kollektsioonist, neil oli mingi hulk mudeleid, enamasti Beko, Siemens, Indesit ja Rosières, mis oli minu jaoks täiesti tundmatu firma, kuid tüüp ülistas seda pikalt. Prantsuse firma. Lõpuks valisingi vist lisaks pliidile (induktsioon, võtame gaasi välja) ja kubule vist ka nende ahju (liiga laisk, et riiulist paber tuua) ning külmikuks on musta värvi Indesit (kubu on ka must ja pliidiplaat ka, seega sobitub hästi). Nõudepesumasina puhul tegin otsuse vana alles jätta, sest see Bosch töötab suurepäraselt ja ma ei näe põhjust töötavat kvaliteetset masinat välja visata. Meil on keldris Boschi kuivati, mis on ilmselt enam kui 10 aastat vana ja töötab kõvasti paremini kui too Beko, mis meil Saksamaal ja Collonges’is oli.

Tüüp klõbistas kõik kokku, ümardas hinna allapoole ja kokku tuli 13 000. Märkigem siia juurde, et ilma musta reede alekata oleks mööbel üksi üle 15 000 tulnud, aga nüüd sain mööbli ja tehnika erakordselt hea hinnaga. Isegi kui see mööbli allahindlus on mingi petukas (tõstsid ehk vahetult enne hindu), siis ei ole mina veel Indesiti suurt külmikut 117 euroga müügis näinud. Nüüd tuleb vaid loota, et see Rosières tõesti hea on, aga hinnaklass oli tal Siemensiga (mis on vist Boschi harufirma) enam-vähem sama, seega loodame. Vaatasin hiljem oma koondhinnapakkumist ka ja muigasin, sest mu valamu maksab umbes 60% vähem kui segisti, aga noh, ilus segisti on ja segisti ei olnud alla hinnatud. Win some, lose some.

Sissemakse tuli osaliselt teha kohe ning valikus oli tšekk või kaardimakse. Tšekke meil pole. Ja ma olin kaarti täna juba kasutanud, seega ma olin kindel, et 1000-eurost makset ma teha ei saaks. Mõtlesin juba skeemi välja, kuidas saadan N.-i maksma, kui mulle meenus, et mul on ju LHV kaart ka. Kasutan seda vaid vahel netimakseteks ja seetõttu kipub mul ta olemasolu ununema. Hoidsin pöidlad pihus, et limiit poleks madalam ja läks õnneks.

Tüüp küsis kavala naeratusega, et kas mu arvates monsieur on mu valikuga rahul ehkki muidugi saab veel uste värve muuta. Võib näiteks punase võtta. Ma kostsin vastu, et kui ma olen rahul, on ka monsieur rahul ning punast värvi ei salli ta kohe üldse. Kui olin kõik paberid allkirjastanud, sain ühe paki omale ning juhtumisi punaste kaante vahel, mille peale tüüp irvitas, et ma vabandan, aga näe, punane. Ma muigasin vastu, et näe, mul mantel ka punane ja mees elab täitsa üle selle. Me olime selleks hetkeks juba eesnimede peale üle läinud ning ma teadsin juba seda, et ta on algupäraselt Normandiast, elab piirkonnas juba ligi 10 aastat ja ehitas endale Annecysse maja, tuues töömehi kaugematest Prantsusmaa nurkadest, sest ka seal on ehitushinnad kohutavad. Ta oli juba valmis mulle Annecy plaadipoode soovitama ja sõnas, et kui ma tahan, võin ma tulla ning ukse ja tööpinna näidiseid laenata, et plaadipoes parem valida oleks. Ma hakkan vist seda “saa töömeeste ja konsultantidega sõbraks” asja käppa saama (Antargazi naine on ka juba vaat ei sõbranje) ja ma ausalt öeldes nautisin temaga lobisemist. Lõpetuseks vabandas ta, et ta inglise keelt ei oska ja ma vabandasin vastu, et mu prantsuse keel nii närune on, millele ta muidugi klassikalise “Madame, te räägite suurepäraselt!” hüüatusega vastas. Jajah. Ära aja mulle kägu.

Oot, miks me üldse nii ütleme? Ära aja kägu. Kuhu seda kägu aetakse ja miks?

Mul polnud plaanis sel nädalavahetusel kööki tellida, aga no läks nii. Ja hea, et läks, sest esmaspäeval tuleb aknamees aknaid mõõtma (selgus, et siiski tuleb kõik enne 1. detsembrit teele panna, seega ustega tuleb veidi improviseerida, sest torumeestega kohtun reedel) ja ma pean tal laskma köögi akna kõrgust muuta. Tööpind on 91 cm kõrge, uus põrand on olemasolevast 3 cm kõrgem, seega uus aken võiks alata kusagilt meetri pealt. Kui tuleks samas mõõdus aken kui kõik teised, ei saaks akent enam avada. Hea, et ma ikka täna kööki tellimas käisin. Napilt oleks rämeda vea teinud. Rämedalt kalli vea. Üks aken maksab rohkem kui kogu mu alekaga saadud köögitehnika! Kui mõtlema hakata, siis suisa kaks korda rohkem…

Ei, pilte ei näe. Mul on vaid prinditud leht ja kuniks tüüp mulle PDFi saadab, ei hakka ma siia midagi panema. Panen siis, kui lõpuks täpsemalt räägin, mis juhtuma hakkan. No ehk jõuluvaheajal on aega. Mul on praegu nii hull tamp peal, et ma ei jõua isegi jõulukaarte teha. Esimest korda vist viimase kuue, kui mitte seitsme aasta jooksul :( Mul on ideid, aga mul lihtsalt pole aega. Remondiasjad võtavad aja, mõned muud projektid ka (ehitan lastele midagi lahedat jõuludeks, kui välja tuleb, siis näitan) ja neid vabu tunde lihtsalt pole. Mul on mitu kirjasõpra, kes ootavad juba kuid oma kirjadele vastust ja ma lihtsalt ei jõua selleni. Ja kell on juba kolmveerand 11. Magama peaks minema. Homme lähme kõrgemale mägedesse kelgutama.

Ahjaa, paar Duolingo tundi võiks enne ära teha. Ma ikka üritan. Tigusammudega. Ehkki teod ei sammu.

Sipsik loopis padjad põrandale ja kass läks ühe peale magama. Hoolitsev laps pani kassikesele teki peale.

3 comments

  1. punanemammu

    Oh, kui hea lugu! Suurepärase hinnaga saadud köök, mõned pisiasjad (nagu segisti ja valamu) ongi kompromisside kunsti kõige säravamad õied.
    PS! Lugedes tuli meelde, kuidas mu kallis kaasa ja naabrimees käisid majja kööki valmis udupeenes kesklinna salongis (nüüd kõlab klišeelikult: kus konsultandid on ilusad naised, kellele nende rikkad mehed on ostnud tegutsemiseks äri, no et jalus ei oleks). Valisid mehed mööblit ja arutasid omavahel detaile, vahepeal läksid arvamused lahku. Konsultandid said aru, et tegemist geimeestega, kes ühise kodu on soetanud ja läksid eriti soojaks ja tegusaks. See jant kestis päris hulk aega, nalja sai (ei oska kahjuks seda nii värvikalt edasi anda – kuid sõpruskonnas on see siiani teemaks, mis kutsub esile lakkamatu naermise)…kööki sealt ei ostnud (saatuslikuks sai tehnika…sest konsultantidel polnud õrna aimugi, mis ja kuidas töötab – ent meestele on lihtsus tähtis). Loo puänt: meil on nimelt ühesugused majad ja köök mõõtmetelt sama, kuid maitsed erinevad :)

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s