Kereväänaja

Läksin Saksamaale kolinud sõpsi soovituse peale osteopaadi juurde. Mitte küll sama juurde, kus tema käis, see too on ilmselgelt seal Frankfurt am Mainis, seega ma leidsin ühe Genfi oma, kes mulle ühes WhatsApp grupis silma oli jäänud. Osteopaat nentis, et tema jaoks olen ma veidi harjumatu patsient, sest ta on juba nii harjunud šveitslastega (ta ise on kanadalanna), kes lapsest saati osteopaatide juures käivat ja seega ta ei pea neile eriti midagi seletama ega ette hoiatama, kui ta midagi teeb. Mis ta siis tegi? Kuulas mu tervisemured ära, tegi läbivaatuse ja siis asus erinevaid punkte suruma, sikutas vahel jäsemeid, väänas siit ja sealt, korra raksatas isegi veidi selga ja siis toimetas mu randme kallal. Tolle randme, millel too tsüst oli, mille ma matkates kukkudes katki lõin ja mis siiski jätkuvalt valu teeb. Randmes pidi päris tugev põletik olema, ütles ta, ning mu pärimise peale nentis, et jah, sageli saab osteopaatia abil neid tsüste ka tühjendada. Näe, oleks pidanud N.-ile Saksamaal hoopis osteopaadi otsima.

On mul parem? Natu küll. Täisefekt saabub umbes 24 tunni möödudes, seega eks homme vaatame lähedalt. Ta soovitas küll täna palju kõndida ja mitte raskeid asju tõsta, aga kaaslapsevanemana ta nentis, et ilmselt ei oleks see viimane mul võimalik. Ma lähen ta juurde kaks korda veel, sellest peaks tema hinnangul piisama, et mu kere tagasi õigesse suunda lükata ja ehk ka mu ranne paremaks saada. Ühte asja märkasin ma küll juba õhtul. Ma nimelt kurtsin, et juba kevadel ütles ämmaemand, et ma kipun end seistes tahapoole kallutama ning ma ütlesin vastu, et selles pole ju midagi imelikku, sest mul on raske laps süles, seega ma kallutangi, et raskuskeset mugavas kohas hoida. Möödunud on päris mitu kuud ja ma märkasin hiljuti, et ma kipun tahapoole kaldus asendis seisma ka siis, kui mul last süles pole ja pealegi on lapsed nüüd mõlemad puusal, seega poleks vaja end üldse kallutada. Õhtul seisin mõtlikult elutoas ja äkitselt taipasin, et ma seisan sirgemalt. Võimalik, et ma kujutan seda endale ette, et 175-frangist visiiti õigustada (olgu, minu osalus sellest on 20%), aga mul on tunne, et ehk ikka ei kujuta.

Osteopaadi juurest läksin Sipsikule lasteaeda järele, et ta siis kohvikusse aega parajaks tegema viia. Õues oli nimelt lõikavalt külm ja niiske ilm, seega kusagil mänguväljakul või niisama pargis poleks eriti mõnus passida olnud. Sipsikul on teatav Pavlovi refleks kohvikutega ehk et kohvik tähendab automaatselt kooki. Mõneti täiesti normaalne eeldus muidugi, aga ta kipub nüüd ka arvama, et iga kord, kui me linna läheme, läheme me ka kohvikusse kooki sööma. Tõele au andes pole mul otseselt selle vastu ju ka midagi, sest ta käitub kohvikutes eesrindlikult ja mulle meeldib kohvikutes käia.

Kohvik-resto oli väga hubane ja mõnus ning lisaboonusena lasteaiast umbes 200 meetri kaugusel, sest meil tuli lasteaeda lapse arenguvestluseks tagasi minna. Selline mõnus kerge boheemlasliku hõnguga koht, kus söök oli hea (koogi asemel pidi laps küll šokolaadivahuga leppima, oh seda vaesekest!), hõõgveini pakuti ka ning hinnad olid…. No see on ikkagi Genf, eks. Või no Meyrin. Täiesti mitte üldse Genf nagu ka Espoo pole Helsinki, aga tegelikult üks värk kõik.

Õhtul kodus olles hakkas lund sadama. Maas on selline õrn kirme, aga kogu järgneva nädala peaks aiva juurde tulema. Ma arvan küll, et kui ka tuleb, siis kohe sulab, aga kõrgemal saaks samas ilmselt juba sel nädalavahetusel kelgutada. Tuleb ilmselt pühapäevaks plaani võtta. Homme ei saa, ma lähen hommikul endale kööki disainima. Tahaks öelda unistuste kööki, aga mu unistustes oleks köögis rohkem põrandapinda, seega jätame selle unistuse sinna tulevasse majja, mille me kunagi ehk endale kuhugi Bulgaaria mägedesse ehitame. Eesmärke peab olema! Too firma, kuhu ma homme lähen, tuli soovitusena N.-i kolleegilt, kes paari aasta eest maja remontis. Ta nentis, et see on üks väheseid firmasid, kus sind välja ei naerda, kui su eelarve vähemalt 30 000 pole. Ma vaatasin nende kataloogi ja nägin seal tumerohelist kööki ning kirjet “toodetud Saksamaal”, seega mis siin enam üldse mõelda! Lisaks on neil sel kuul pakkumine, et köögitehnika kuni -80%. Seal on kindlasti mingi tärnike kusagil, et kehtib vaid paarile mudelile, mida ma ei tahaks ja ega ma sel kuul ära tellida ka ei jõuaks, aga ehk annab midagi nihverdada. Tuleb olla erakordselt armastusväärne või loota heale õnnele. Nagu kolmapäeval juhtus.

Kolmapäeval käis mul nimelt kaks meistrimeest aias. Esimene kuulas mu projekt ära (müürike) ja nentis, et siin on vaja ikka betooni valada ja ta päris sellise asjaga ei tegele, et võta, siin on ühe mu kolleegi kontakt, ta teeb prostama müüri ära ja siis ma võin ilumüüri sellele ette teha, sest betoonlärakas näeks muidu päris jõle välja. Teine jäi pool tundi hiljaks ja ma jõudsin juba hakata meelt heitma, aga ta oli asjalik. Arutasime müüri, siis aeda, siis läksime teistpoole maja ja ta nägi me sauna. Vaimustus. Esimene prantslane, keda olen nii reageerimas näinud (kui kaubaks läheb, pakun talle pärast tööde tegemist sauna nädalavahetuseks laenuks). Ja kui olime aiajutud ära rääkinud, läksime tagasi gaasitsisterni juurde ja ta sõnas, et teate, see müür on lollus. See on ülikallis projekt ja te miks te ta üldse siia panna tahate? No ma ei tea, Antargaz ütles, et siia sobiks. Olgu, aga pange paar meetrit vasakule, seal poleks müüri vaja. Ma rääkisin siis Antargaziga. Vabalt võib panna, ütlesid nad, aga teie peate tellima siis torumehe, kes uue ühenduse ehitab ja pärast tuleb teil ka inspektsiooni eest maksta (viimane on umbes 200 euri). Ma kahtlustan, et see torumehekulu on siiski odavam ja lihtsam (hahahaaa!), kui see müüriehitusjura. Leppisime kokku, et nad kaevavad uue tünni ASAP maasse ja siis me tellime meile sobival ajal torumehe ühendama. Ainus jama on, et inspektsioon käib objekte vaatamas “kahe nädala jooksul pärast töö valmimist” ja ma ei tahaks jaanuaris kaks nädalat kütteta olla. Loodan, et leiame mingi lahenduse, kus me saaks olemasoleva gaasitoru kaheks jagada ja siis vastavalt ühe otsa lahti ühendada, kui vana tünn ära viiakse (sest täiesti uue toru panek oleks ilmselt kallis) või lasta torumehel inspektsiooni moosida, et nad paari päeva jooksul ära käiks. Viimati see toimis ja paar päeva saame me kamina ning elektriradikate najal hakkama.

Lõpetuseks. Kui teil on valida gaasipliidi ja induktsiooni vahel, siis kumba te eelistaks? Ma olen hetkel siin nende heinakuhjade vahel, kus mulle gaasi kiirus meeldib (aga induktsioon on sama), kuid samas ei saa gaasipliidil roal vaikselt podiseda lasta, sest kuumus on liialt suur (võimalik, et me pliit on lihtsalt vana ja logu). Samas on kõik induktsioonid, mida ma kasutanud olen (tõsi, suvakad odavad plaadid), tüütult pinisenud ja madalamal kuumusel end kogu aeg sisse-välja lülitanud. Potid-pannid peaks meil kõik induktsiooniga ühilduma, seega selles osas vahet poleks.

Ja ei, gaasiahi ei ole valikutes. Elektriahi. Soovitatavalt õhufritüürifunktsiooniga.

8 comments

  1. punanemammu

    Pliidi osas tegin mina mõlemad valikud, st võtsind De Dietrich’ilt ühe gaasiga plaadi (saab ka wokkida) ja teise plaadi induktsiooni (kahe kohalise, mida saab siis tervikuks ühendada kui on suurem pott-pann). Kokku moodustavad nad tervikliku pliidiplaadi suuruse, st tavalise plaadi – tegelikult küll õige pisut suurema, sest neile jätsime väikese vahe. Ühe asja oleks teinud teisiti, kui mul on muidu roostevaba köök (st profi tööpinnad), siis plaadid ostsin mustad – oleks pidanud ostma roostevaba – lihtsam küürida.

    PS! Heameel, et aiameestega vedas :) Osteopaadi külastus = 12 points!!!

    • Rohelohe

      Hmm, kombi on muidugi ka idee, aga samas ma ei näe end eriti seda wok-varianti kasutamas ehkki meil ülemisel korrusel vist isegi on wok-pann. Ja kui häda käes, saaks kamado grilli tule teha ja leegil vokkida.

      No aiamees pole hinnapakkumist veel saatnud, seega ma ei hõiska veel…

      • punanemammu

        Peamiselt leiab gaas kasutust, eriti praadimisel – kui teen pannkooke – tuleb vahe üsna selgelt välja, gaasil valminud on krõbedamad kui induktsiooni omad. Lisaks sel ajal kui teen gaasil 3 pannkooki, saab induktsioonil ainult 2. Seda woki funktsiooni olen kasutanud harva, kuid lasta ta olla selline fancy-mancy võimalus.

      • Rohelohe

        See oleks isegi mõtlemiskoht, aga läks nii, et täiesti planeerimatult tellisin just köögi ja tehnika ära, sest musta reede (pigem siiski kuu) pakkumine oli nii magus, et ei saanud kasutamata jätta. Jäi induktsioon ja mulle isegi tundmatu prantsuse firma, aga köögimees nii kiitis, et ma otsustasin riskida. Kui selgub, et oli kehv otsus, saab kunagi välja vahetada. sest mõõdud on neil ju standardsed.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s