Läbi hammustasin!

Mäletate, kuidas tiinekana olid vanemad kuidagi piinlikud? Tegid sõprade ees või avalikkuses margi maha vahel? Arvate, et see oli juhuslik? Oh ei! Ma urisesin ükspäev oma laste pihta, kuidas ma tulevikus nende jonnhoogude ja muu taolise eest veel kätte maksan ning siis ma vakatasin. Pagan! See’p see ongi! Äratatakse laupäeva hommikul vara, sest on vaja vanaema juurde porgandeid rohima minna? Sammutakse sisse ja küsitakse midagi piinlikku, kui semud just külas? Ei lasta minna üritusele ehkki kõik sõbrad lähevad? See on täiesti tahtlik! See on kättemaks tolle eest, kui sa kord end keset poodi pikali viskasid ja pool tundi üürgasid, sest sa ei saanud kommi või kohukest. Või selle eest, kui sa suguvõsakokkutulekul kõva häälega midagi piinlikku ütlesid. Või selle eest, et sa ei suvatsenud normaalselt öö läbi magada. Oo, Tervelit ma kavatsen küll kell 5 hommikul üles peksta. Loodetavasti ajal, kui ta on umbes kolmeni arvutimängu mänginud. Oo, see kättemaks saab olema magusam kui ambroosia!

5 comments

  1. punanemammu

    Mäletan…õudselt häbi oli… püüan nüüd ise vältida “nõme” olemist. Seda kättemaksu aspekti ei oleks osanud aimatagi ;) Omajagu tõtt on selles tõepoolest.
    Noored inimesed saame normaalselt läbi, sõprade ja nende vanematega ka :) Tajun, et mida vabam oled igasugu kammitsaist ja võtad lapsi kui võrdseid partnereid (mitte nii nagu minu nooruses, et rääkida võisid siis kui kana “pissib”), seda mõnusam on koos eksisteerimine. Imestan, et tänaval kohates ütlevad tere ja head aega ning kui vahel rohkem aega on – küsivad: kuidas läheb? või teevad komplimendi. Esimene kord pidin imestusest õhku ahmima, õnneks tuli meelde tänada viisakalt ;)

    • Rohelohe

      Ma arvan, et nii mõneski mõttes oled sina ja su lähikond pigem erandid või ehk võib loota, et hoopiski noorema generatsiooni uus normaalsus. Ma ei tea vist oma tutvusringkonnast just eriti inimesi, kellel lapsepõlves vanematega selline suhe oleks olnud.

      Hmm, huvitav kui palju su poisi ja ta sõprade olekus sport rolli mängib? Ma mäletan enda trenni aegadest, et teatav respekt treeneri vastu ja mingi hulk elutarkust tuli trenniga kaasa. Spordilapsed ongi ehk täiskasvanutega suhtlemises kuidagi paremad?

      • punanemammu

        Siin võib muidugi oma jagu tõtt olla, et sport mängib teatavat rolli, eriti klubi, kus nad treenivad – nende moto on kasvatada noortest normaalsed (viisakad, hoolivad, empaatilised jne) inimesed. Näib, et alged on idanema pandud. Sport annab eesmärgi ja töö tahte ning teadmise, kuidas eesmärki saavutada…seda ei ole võimalik ilma häid suhteid omamata saavutada – eelkõige meeskonnaspordis.
        Lisaks muidugi suurepärane elukool, mis algas lasteaiast ja kestab tänaseni. Küllap mõjutab ka see, et iga järgnev generatsioon on järgmisest parem.

  2. K

    Mis kella viiest sa räägid; teismelist noormeest on isegi kell 12 raske maast lahti saada:D

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s