Vanaisa matkasaapad

/reisikiri jätkub/

Ma ärkasin järgneval hommikul ja üllatusin. Mu jalad polnud absoluutselt väsinud ega lihased valusad. Läksin rongifirma kodulehele ja ostsin endale rongipileti Schynige Plattele, mis tähendas umbes 2-minutilist sõitu Interlakenist Wilderswili ja sealt ühe eriti aeglase ja iidvana rongiga platoole roomamist. Muide, Šveitsi rongipiletitega on see tore asi, et nad kehtivad terve päeva. Ostad ära, aga ei pea määratlema, millal täpselt sõita kavatsed. Väga mumm!

Rongijaamas nägin kaht inimest selle plakati ees naermas. Vaatasin ja hakkasin ka naerma. Õnneks tegin ka pilti, sest õhtul tagasi tulles oli reklaam juba välja vahetatud. Tõlge: Lõhnab kui vanaema kokakunst vanaisa matkasaapad.

Wilderswilist üles minev rong on tõeline uunikum ja venib mööda järsku nõlva üliaeglaselt, aga samas ei saa väga kurta, sest esiteks on ilus ja teiseks säästab see su jalavaeva. Lisaks näeb alpilehmi. Ma pole lehmi kunagi väga mägironimissuutlikeks pidanud, aga nood seal kepsutavad ringi kui Islandi lambad.

Platoole jõudes tasub teha pikem tiir sealses botaanikaaias. Mina, va rumal, muretsesin viimase Firstist ehk matka sihtpunktist Grindelwaldi mineva gondli pärast ja vaatasin vaid veidi, aga nüüd mõtlen, et oleks võinud seal tunnikese ringi luusida. Tõsi ta on, et augusti keskel pole õieilu enam päris see, aga ikka oleks vahva olnud. Vähemalt nägin kahte metsist. Ma pole teisi vist kunagi looduses oma silmaga näinud.

Suundusin kohe Brienzensee vaateid pakkuva nõlva poole, sest just sealt pidi ühest küljest olema parim vaade (mul jäi pool olemata – Jungfrau ja co olid pilvedesse mattunud) ja lisaks viib sealt rada selle alumise pildi kaljumürakani, mille otsas võimsaid vaated pakkuv vaateplatvorm on.

Vaateplatvormiga läks küll halvasti, sest raja hargnemiskohta jõudes tervitas mind raja ette tõmmatud lint ja keeld edasi minna. Ilmselt oli mõni redel purunenud. Ohkasin kahetsevalt ja lonkisin edasi.

Ülemisel pildil on jupike Interlakenit ja Brienzensee ning taamal olevat mäeahelikku mööda jookseb Šveitsi raskeim matkarada, mille ma kohutavalt läbi teha tahaks. Raja nimeks on Hardergrat ja ma kohutavalt tahaks selle ühel päeval läbi matkata. Jah, ma kardan kõrgust. Jah, see oleks teatav eneseületus.

Lumised ja kõrgemad tipud püsisid jonnakalt pilvedes, seega ei mingit Eigerit, Mönchi ega Jungfraud, aga samas ei saanud ilu puudumise üle just ülemäära kurta. Inimesi oli ka väga vähe, seega enamasti kõndisin ma mõnusas vaikses üksilduses.

Ühel hetkel kadusid lopsakad aasad ja lehmad ning mäestik näitas oma kivisemat külge. Geoloogia oma täies hiilguses. No vaadake neid väändunud kivimikihte! Täiesti hämmastav!

Tegin kiire einepausi, istudes hiiglaslikul kivirahnul ja ahmides endasse seda ebamaist keskkonda. Rada läks siit edasi mööda seda rohelist nõlva ja siis kaljurünkast vasakult mööda.

Seal järve ääres paistis üks matkaonn, aga minu rada sinna ei viinud. Ma vaatasin aga mõnevõrra kahtlustavalt seda kõrget mäge ja mõtlesin, et tea kas see ongi siis selle mäestiku kõrgeim ehk Faulhorn, aga võin etteruttavat öelda, et seda polnud ta mitte.

Schynige Plattelt Firsti minev matk olevat üks selle piirkonna n-ö klassikuid. Üks neid ikoonilisi matku ja ma mõistan seda täielikult. Ma oleks iga kell valmis sinna uuesti minema. Eriti kui siis veel mõlema püüle vaateid näeks.

Siin ma arvasin veel, et rada keerab kohe-kohe vasakule, aga tegelikult keeras hoopis paremale ja tõusis pärast matkaonn hoopiski sellele kivisele nõlvale.

Minu suureks üllatuseks oli rajal ka rattureid. Mitte palju. Ühte küllaltki vana meest (no 70+ ütleks ma), nägin ma vahetult enne matkaonni. Jäin seisma, et teda mööda lasta, aga ta viipas, et ma edasi kõnniks. Jõudsin temani ja nentisin: “Te olete ikka täiesti hull!” Mees muigas ja küsis: “Peast täitsa segi jah?” Mina: “Nojah, see siin on ju täitsa võimatu ja ohtlik!” Tema: “Ma sellistes kohtades lähengi hästi aeglaselt.” Kas teile tundub nagu siin alumisel pildil oleks kusagil mõistlik rattatee?

Potsatasin onni terrassile maha, tellisin õlle ja mugisin oma snäkke. Ilmselt oleks pidanud midagi enamat neilt tellima, sest tegelikult oli oma toidu tarbimise keeld, aga no vana hea ida-euroopa hing lõi välja.

Keha kinnitatud, tuli ülesmäge minna.

Mida kõrgem, seda kivisem, on üldiselt mägede moto.

Ja jällegi üllatasid mind lehmad. Lugesin just oma lemmiktoidupoe ajakirja, kus oli kirjas, et kõrgel mägedes toitunud loomade piim on napp, kuid parim ja sellest tehtud juust imeline. Ma lihtsalt kadestasin lehmakesi nende imetabase elukoha pärast.

Lehmakeste juurest paistis aga kohe ka Faulhorn. Vaatasin ja ohkasin. Jube järsk. Viitsin ikka minna või?

Silt, mis kohe nõlva all, väitis, et 15 minutit ja tipp on käes. Tundus uskumatu.

Tegelikult läks 10 minutit, aga järsk oli ta küll. Heitsin puidust platele pikali ja sõin šoksi. Minu lähedal lebav mees sõnas optimistlikult oma perele: “Hex, hex, Wolken weg!” Kahjuks polnud ta suurem asi nõid ja pilved ei kadunud kuhugi.

Küll aga ilmus helikopter, mis pendeldas hüti ja allpool oleva teega ühendatud koha vahel, et vajaliku kraami kohale tuua. Eelmises onnis oli vetsus silt, et üks veetõmme vetsus maksab neli franki, sest veis tuleb kohale tuua ja saast minema viia, mis tekitas minus tõsise küsimuse, et miks nad komposteeruvat vetsu ei kasuta – vett poleks vaja!

Hakkasin onni juurest laskuma, kui helikopter jälle naasis. Hakkasin teda filmima, sest Sipsik jumaldab helikoptereid, ja mind oleks ühes mu telefoniga (kõik mu reisifotod on tehtud telefoniga!) rajalt minema puhutud. Nii tugevat tuult poleks ma oodata osanud. Jõudsin end napilt koguda, kui helikopter mulle vaat et pisitraktori kaela kukutas.

Ja mida lehmad helikopteritest arvasid? Ei midagi. Nad on nendega ilmselgelt täiesti harjunud.

Faulhorni hütt ja tipp on koht, kuhu osad Grindelwald-Firsti gondliga tulnud jõuavad. Suurem osa jääb järvede juurde, kust Faulhornini veel tükk maad ülesmäge rühkida on.

Mul oli valida, kas minna otse järvedeni või väikse tiiruga, aga too tiir ei tundunud mõistlik, sest ennekõike oleks see olnud äge vaadete pärast, aga mäed olid jätkuvalt pilvedesse mattunud ehkki väikeseid selginemisi siin-seal isegi oli.

Mind tabas mingi kummaline energiasööst, seega ma sisuliselt jooksin järvedeni. Mina, kes ma vihkan jooksmist! Lippasin ja vaatasin matkaviitu. Vaatasin ja mõtlesin. Grosse Scheidegg. Pole üldse kaugel. Äkki läheks? Kuidas sealt alla saab? Üritasin N.-ile helistada, aga no levi…

Järvede ääres oli juba päris palju rahvast ja ma ei jäänud pikalt peatuma vaid rühkisin edasi.

Jäin seisma vaid selleks, et vaadata mägesid. Kordagi ei avanenud võimalust vaadata kogu panoraami, seega ma ei saanud mitte aru, mida ma vaatan. Ilmselt poleks ka siis tegelikult aru saanud, sest ma ei tunne mägesid nii hoobilt ära.

Ühtlasi tegin ma kümneid enam-vähem samasuguseid fotosid. Kogu aeg oli tunne, et oi, see vaade läks nüüd hoopis paremaks!

Ja veel paremaks.

Muide, ülemisel fotol teeb üks mees lehmaga selfit. Ma vaatasin seda ja naersin kõva häälega. Samas. Ilusad lehmad on.

Firsti jaamale lähenedes hakkas paistma ka Tissot rada, mis on ümber kalju ehitatud rippsild-rada. Vaatasin seda ja vaidlesin iseendaga.

Vaidlesin ja otsustasin, et tuleb ära teha. Parim viis oma foobiatest vabanemiseks on end järk-järgult hirmudega vastamisi panna.

Kõndisin ja korrutasin mantrana: “Šveitslased on head insenerid ja neil on palju raha, see ei kuku praegu alla.”

Nautisin Firsti jaama vaadet, kasutasin nende wifit ja oleks peaaegu et Grosse Scheideggi suunas minema hakanud, aga õnneks vaatasin, mida see tärn seal viimase (ja ainsa sobiliku) bussiaja taga tähendab. Töötab vaid nädalavahetustel ja riigipühadel. Ma matkan küll kiiresti, kui neljakümne minutiga ma ligi kahte tundi ära ei tee. Mõtlesin, mida teha, sest energiat oli absurdselt palju ning otsustasin gondli raha kokku hoida ja Grindelwaldi kõndida. Pidi olema kahetunnine laskumine.

Laskumine võttis siiski vähem kui kaks tundi ehkki ma pean nentima, et see oli kohati ikka päris järsk, aga samas sai nautida pastoraalset Šveitsi.

See lehm oli ülisõbralik. Ja jällegi. Sellises kohas elada! Hakka või ise lehmi kasvatama! Šveitsis on mitmes kohas n-ö aususletid ehk talunikud panevad oma toodangu külmiku või käruga tee äärde ning rahakarbi ka. Asjadel on hind peal ning kui soovi, võid end ise teenindada. Ma ostsin järgmisel päeval kamaka kitsejuustu, mis oli lihtsalt imeline. Läks tolle 1995. aasta Mavrudiga väga hästi kokku.

Minu veendumus, et järgmisel korral tuleb peatuda Grindelwaldis sai aluse just selle laskumise ajal. Ma ei taha teada, palju seal ühe chalet rent on, aga ma tahan sinna minna ja ühe rentida!

Lisaks on Grindelwaldist hea matku alustada. Interlakenist saab omal jalal vaid Harder Kulmile, aga Grindelwaldist saab mitmeid põnevaid radu võtta, lisaks on rongid ja gondlid ning kõrvalorgu saab ka kenasti. Interlakenist oleks ehk jah kiirem, aga iga päev Grindelwaldi sõita on teatav kulu. Nii ajaliselt kui rahaliselt. Lisaks on Grindelwald lihtsalt armas.

Lohistasin oma kere rongile, käisin pesus ja läksin hotellist üle tee asuvasse restosse sööma. Sõin ja kaalusin veel viimast korda, et kas ehk tasuks oma viimase päeva matka asemel teha midagi täiesti hullu ja hoopis lendama minna. Seal pakuti nimelt võimalust tandemina paraplaaniga sõita, aga hind oli muidugi krõbe ja lennuaeg väga napp, seega ma ei suutnud end ära veenda. Maksta ligi 200 franki 10 lennuminuti eest tundus mõneti ogar.

/jätkub/

5 comments

  1. M

    Väga kaunid pildid! Paneb mõtlema, et peaks ise ka sinna suvisemal ajal minema ikka, muidu tunnen neid paiku vaid lumekattega.

  2. h

    Interlakeni kandis on Ballenbergi muuseum, soovitan soojalt, aega tuleb küll korralikult varuda.

    Reisikiri on väga tore ja samal ajal kui sool mägedearmastajast eestlase haavadele.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s