Agraarne ja metsik

Ärkasin hommikul kasside kakluskräunumise peale. Läksin uksele ja kutsusin Franzu. Keegi ei vastanud.

Hommikusöögi ajaks oli kass tagasi, mis oli hea, sest ma pidin ta arsti juurde viima. Pakkisin tite ja kassi autosse, sõitsin kohale, ootasin järtsus ja siis vaatas registratuuris töötav mees mulle üllatunud näoga otsa. Teil pole täna vastuvõttu! Ohkasin. N. ajas ilmselt midagi segi ja broneeris uue aja mitte kahe vaid kolme nädala pärast. Küsisin, et ehk saaks ikka täna ära teha (Franzule süstitakse regulaarselt naha alla soolalahust, et ta ainsa neeru tegevust toetada. Tavaliselt kord kuus, aga suvel jäi palju vahele ning näitajad on korrast ära, seega nüüd sagedamini). Mees klõbistas ja ütles, et ei, sest seda talle on ette nähtud protseduur iga kahe nädala tagant ja eelmisel nädalal ta juba käis. Hakksasin naerma ja nentisin, et mu abikaasa ajas siis kuupäevad ikka väga segi. Sõitsin koju tagasi ja lasin hämmeldunud kassi kastist välja.

Oli aeg titt uinutada, seega otsustasin jalutama minna. Vaatasime hobuseid ja lambaid, seejärel lehmi. Viimaseid paistab ka meie maja juurest. Šveitsi lehmad muideks. Genfi kanton koosneb suuresti Genfi linnast ja selle ümber olevatest asulatest, mis kokku moodustavad suure linna. Põllu- ja karjamaad napib, seega puhas Šveitsi lihaveis veedab oma elu ilusaimad (või ilusaima? ainsama?) aasta Prantsusmaa rohetavatel aasadel ja mäenõlvadel. Nunnud elukad on. Kaalun veiseliha söömise lõpetamist.

Veiste lähedal kõndis kolm haigrut. Golfiväljakul, mis on ühe karjamaa vastas, sulistas part tiigikeses. Vahel võib näha, kuidas terve pardipere täiesti segamatult mööda golfiväljakut ringi paterdab. Tea mis nende händikäp on ka?

Kusagil peetakse hanesid, kuulen ka nende… mis häält hani teeb?

N. tuli lõunaks koos Sipsikuga koju. Esimene lasteaiapäev (olgu, tunnid), olid möödunud mõnevõrra klammerdunult. Ma tegin süüa, üritades samas koristajat võimalikult vähe segada, ja kui ma õue naasin, ütles N., et nägi just rebast. Just seal selle suure palgihunniku kõrval, kus Franzul istuda meeldib. Franz ilmus hiljem välja. Täitsa omal jalal, mitte rebase kõhus.

Kirjutan seda siin õues istudes. Sipsik asjatab, Franz vehib sabaga (ta teeb seda, kui ta põnevil on ja saabuv öö on põnev) ja nahkhiired tiirutavad.

Oravaid ja kakke polegi täna näinud. Ega eesleid. Või kitsi. Siis oleks täiskomplekt.

Tõsi, kitse olen siin näinud kahel korral. Korra aias ja korra jooksis üks mul auto eest läbi, kui ma peateelt küla poole keeranud olin. See juhtus enam kui aasta eest ja iga kord, kui ma seda teed mööda tulen, võtan seal kurvis instinktiivselt jala gaasipedaalilt maha ja olen valmis äkkpidurduseks.

9 comments

  1. Hõbe

    Nii vahva loomaaed teil seal! Kohe kade hakkab, et mu lastel nii uhket pole 😁 Aga vähemalt on mõlemad kursis, kust liha ja piim algselt tuleb (vihje: mitte poest ega tehasest).

    Mu lapse eesti keeles häälitseva loomaraamatu järgi teeb hani “kaak-kaak! Kaak!”

    • Rohelohe

      Mainisin eile N.-ile seda nimekirja ja ta tuletas mulle meelde, et ma unustasin siilid ära, Ja sisalikud võiks ka ehk siia lisada.

      Kas see teave lapsi lihast loobuma pole pannud? Mõned väidetavalt nii taimetoitlaseks hakkavadki, mis paneb mõtlema, et ehk peaks lasteaedades taimetoidupropagandat tegema.

      Aga haned ju ei kaaguta…

      • Hõbe

        Nupule vajutades tegid hanehäält, paksus kirjas oli kaak-kaak ja jutus nimetati seda kõvaks kisaks 😁

        Võimalik, et mõnel lapsel võib tekkida vastumeelsus, aga minu pisikestele (muis asjus vägagi tundlikele) empaatidele see probleemi ei tekita.

        Viitan nüüd äsja selja taha jäänud suvel aset leidnud stseenile.

        Stseen algab.
        Grillime vürtsikaid ribisid ja meeribisid.

        Ma: “Kummad on vürtsikad ja kummad lasteribid?”
        Abikaan selgitab, pere kuulab.

        Hiljem laua ääres.

        7, ribi hambus: “Emme, kelle selgroog see on, mis ma söön?”
        Ma: “See on notsu ribi.”
        7: “Huhh, ma mõtlesin, et see on lapse küljest võetud selgroog.”

        Stseen lõpeb.

      • Hõbe

        Peaasi, et remondimüra loomaaeda minema ei pelutaks! Elurikkuse nimel tuleb remonti teha sosinal

  2. Ene

    Ja ma polegi ainus, kel loomaaed! Rebane kõnnib nii tihedalt meist mööda, et ta meiega väga harjunud ja vaat et tuleb peaaegu käeulatusesse. Linnud ja oravad käivad rõdul söömas. Või noh, käisid sest oleme pidanud oma restorani kinni panema. Nimelt otsustasid rõdule ronida ka pesukaru (väga armas) ja meie majahaldaja nägi ka karu ringi nuuskimas ja kaalumas, et ehk tasub meie rõdule ronida. Vot seda viimast küll ei taha! Ja põdrad käivad ka kodu lähedal jalutamas, neid on armas vaadata. Ohutust kaugusest muidugi.

    • Rohelohe

      Oo, vahva! Pesukaru võib muidugi ilgemaks nuhtluseks kujuneda, olen ma kuulnud, sest suudab oma käpakestega nii mõndagi teha ja päris karu… üldiselt on nad inimpelglikud, aga vist ikkagi ei tahaks neid oma rõdule 😅

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s