Porgandiraev

Vaadake, mulle üldiselt meeldib Elron. Või meeldis. Rongid on kenad, mul on olnud küllaltki mugav Tallinnas käia ning ehkki rongigraafik võiks olla tihedam, saab hakkama. Siis aga juhtus kaks asja.

Esiteks otsisin Kehra-Tartu ronge, sest ma resideerun hetkel Kehras. Varasemalt on pea kõik Tartu rongid Kehras peatunud. Ka kiirrongid, mis muidu eriti peatusi ei tee. Nüüd? Neli rongi päevas. Mine kas väga vara hommikul, pärastlõunal või õhtul. Minu jaoks tähendab see seda, et mu isa peab mu reede hommikul Sipsikuga koos Ülemistesse viima, et ma kiirrongile minna saaks. Ptüi, korrat! No me võiks ka rongiga Tallinna minna, aga siis tuleks perroonil passides päris palju aega parajaks teha ja pagan seda ilma teab.

Teiseks lugesin seda. Rattapilet ei ole mujal maailmas tundmatu nähtus ja ma otseselt selle vastu ei jonnikski. Kui, siis ehk selle üle, et rattal võiks olla fikseeritud tasu, mitte mingi “50% täispiletist, aga vähemalt euro”. Mis mind veidi öökima ajab, on see:

Kongo rõhutab, et suuremates linnades on inimesetel võimalik ka ühistranspordiga sõita, nii et ei pea jalgratast rongiga kaasa vedama.

“Kui rattasõit on väga odav, tekibki see, et seda kasutatakse sõiduvahendina rohkem, kui see ühiskonna seisukohast on mõistlik,” leiab Kongo, mistap soovitab rongireisijail linnades ühistransporti eelistada.

Ent kas siis keskkonna seisukohast pole mõttekam jalgrattaid bussidele eelistada?

“Keskkonna seisukohast on veel parem see, kui ratas jäetakse rongijaama, mitte ei sõidutata seda rongiga edasi-tagasi,” pareerib Kongo. “Ka ratta soetamine on olnud kulu. Sellepärast ei jaotata neid veel tasuta, et see on keskkonnasõbralik transpordivahend.”

Mis mõttes “rohkem kui ühiskonna seisukohast mõistlik”? Mis mõttes on parem ratas jaama seisma jätta kui seda kasutada? Kas Kongo, kes ilmselt on Tallinna elanik ja seega ühistranspordi eest ei maksa, on teadlik, et Tallinna ühistransport on tegelikult ka päris kallis, eriti kui inimene peab niigi juba rongipileti eest maksma, et linna tööle saada? Ja et rattasõitu peaks igati soosima? Et on ühiskondi, kus ratas on vaat et peamine sõiduvahend?

Ja ma nõustun artiklis kõneleva rongisõitja hämminguga, et elektritõuksidel siis ka piletit pole. Pea iga kord, kui ma Tallinnas käin, on rongis mõni tõuks. Rattaid, pange tähele, on väga harva.

2 comments

  1. Nell

    Mind pärnakana küll rongiliiklus ei puuduta (kuna meile rongid ammu ei sõida) aga see jalgrattapileti teema oli minu jaoks ka suhteliselt segadusttekitav. Mingist ajast ma mäletan suurt promo, et inimesed auto asemel rohkem jalgrattaid kasutaks ning et selle käigus oleks parim variant pikemad otsad rongiga sõita. Nt sõidad oma Keila kodust jalgrattal välja, sõidad rongis rattaga Tallinna ja Tallinna sees tööle pedaalid edasi oma jalgrattal. Mul üks sõbrants täitsa usinalt kasutas seda varianti.Aga nüüd kui selgus, et jalgrattad jälle “tüütu element” on siis paljud rattasõitjad lähevad ju autodesse tagasi…? Kas ühistranspordi mõte ei peaks ka olema kergliikluse propageerimine…

    • Rohelohe

      See, et Pärnusse enam rongiga ei saa on ka ilgemalt ärritav! Aga jah, riigifirmad võiks ju ometigi üldiseid ühiskondlikke eesmärke silmas pidada. Selle nimel neid ju doteeritaksegi!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s