Jäärapäine vanamees

Ma sain reedel oma teise vaktsiinisüsti. Sõitsin selleks jälle Annemasse’i ja viisin esmalt auto hooldusesse ning kui auto valmis, vurasin Annemasse’i keskusesse. Aega veel oli, seega mõtlesin kusagilt jäätise osta ja pingil istuda, aga siis jõudsin väikesele väljakule ja… õigus! terrassid on lahti! Potsatasin kiiresti maskideta inimeste vahele maha ja tellisin alkoholivaba koksi. Korraks tekkis tunne, et maailm ei läinudki vahepeal hulluks.

Siis läksin vaktsineerimiskeskusesse ja sain kergekujulise ehmatuse, sest selgus, et kuna mul pole carte vitale’i (haigekassakaart), oleks ma pidanud eelmisel korral saadud papri kaasa võtma. Mees ohkas, küsis kuna ma esimese süsti sain (küll on hea, et ma sellest blogisin, ma poleks muidu kusagilt seda infot välja otsinud), otsis kusagilt nende koopia välja ja toksis kõik mu andmed uuesti sisse. Kummaline. Ma sain meeldetuletusi oma mobiilile ja meilile. Ma olen ju ometigi süsteemis sees! Sain sutsu, istusin 15 minutit ja siis pärast väikest sabatamist sain ka oma sertifikaadi. Laadisin eile TousAntiCovid äpi alla ja lisasin oma sertifikaadi sinna. Siis on alati kaasas.

Ma eeldasin, et mul võiks laupäeval halb olla, sest mitmed on väitnud, et teine doos rabab jalust, aga mul on jätkuvalt vaid süstikoht punane, paistes ja valulik. Vähem valulik kui eelmisel korral, sest ma saan sel küljel magada. Ma küll tundsin end eile mõnevõrra räbalalt, aga see oli tugevalt seotud faktiga, et Tervel, kes sai neljapäeval ühe oma vaktsiini, on (ilmselt) selle tulemusena palavikus (tal on juba parem) ning minu kord oli teda tol ööl poputada. Ma ei maganud pea üldse. Hommikul kell seitse andsin tite N.-ile üle ja vaarusin magama. Üritasin päeval veel võrkkiiges uinakut teha, kui mõlemad lapsed magasid, aga siis otsustas N. just siis paar metsikut murelit maha saagida. Mootorsaega. Kui ta mulle nii kallis poleks, oleksin ilmselt kirvega taga ajama hakanud. Suutsin pärast seda vist uuesti uinuda, aga kui Prantsusmaa Ungari vastu viigistas ja lähikonnast kostus valjut juubeldamist, virgusin uuesti. Vandusin ja vaarusin tuppa. Jõin kohvi. Piima ja meega.

Mul õnnestus rääkida ka naabertalunikuga. Nägin, et ta tuli hobuseid koplisse tooma ja küsisin siis, et kas tal on selle kopli omaniku kontakti. Miks teil seda vaja on, küsis ta vastu. Ma siis rääkisin, et vaata, te arvate, et ma seisan siin oma aias, aga tegelikult kuulub siit üks umbes 20-ruudune tükk hoopis kopli juurde ja me tahaks selle tüki ära osta. Talunik muigas kibedalt ja sõnas: “Õnn kaasa sellega!” Mu üllatunud nägu nähes hakkas ta seletama. Koppel (ja vist veel paar lähikonna karjamaad) kuulub ühele mehele, kes on väga rikas, väga vana ja kellel puuduvad pärijad. Tema suurim unistus on maa paari miljoni eest maha müüa, mis oleks vist siis küll teostatav, kui ta saaks maa põllumaast ehitusmaaks muuta, aga vähemalt järgnevad kümme aastat on Echenevex’s selline tegevus veto all. Olgu uus linnapea tänatud! Talunik rääkis veel, et me naabruses asuv restoran-külalistemaja on viimased 20 aastat üritanud toda meest veenda, et ta müüks neile väikese tüki maad, et nad saaks oma parklat laiendada ning talunik ise on ka üritanud osta mingit juppi, aga senini pole see õnnestunud.

Ma ohkasin. Talunik pilgutas silma ja sõnas: “Ehitage oma aed, kuhu tahate. Mina teie peale kaebama ei lähe!” Kena temast, aga kui väga vana ja väga rikas ja väga jäärapäine mees maha sureb, võib meil sellest jama tulla. Seega minu sõjaplaan on järgmine: me ehitame sealt, kus piir sirgelt jookseb, korraliku aia, jättes selle naljaka nurga enda kasutusse, kuid mitte püsiva aiaga piiratuks. Me paneme sinna piirdele kaks-kolm kompostikasti ning ehitame või ostame umbes meetrikõrguse puit- või metallpiirde (või taimede ronimisvõre), millele me taimi (põldmarjad või roosid!) kasvama juhime või mille ette me kasevõsa jmt kasvama paneme, et koerad me aeda ei pääseks ja lapsed hobuste kapjade ette ei jookseks.

Kui väga jäärapäine vanamees maha sureb, räägime tema pärijaga, sest keegi selle maa ometigi pärima peab ja katsume siis oma väikese ribakese kätte saada.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s