Esimene kook

Sain eile üle pika aja ühe sõbraga kokku. Ja kui ma ütlen üle pika aja, siis ma mõtlen tõesti, et üle pika aja, sest suht esimese asjana hakkasime me arutama, et millal me siis viimati kohtusime. Ma pakkusin et umbes aasta tuleb ära, sest viimati olin ma rase ja oli suvi. Nüüd ma pole enam rase ja nende koer pole enam nii kutsikalik lontu kui toona. Ta elab minust kusjuures 30-minutilise autosõidu kaugusel, aga teisel pool piiri ning piirangud ja muud põnevused pole varem kohtumist võimaldanud. Me oleme “kohtunud” vaid Zoomi koosolekutel ja Skype’is lobisenud. Uskumatu…

Astusime ta erakordselt nunnusse majja, mis on täis põnevaid asju (ta on palju reisinud* ja pärinud hulga põnevaid esemeid oma kreeklannast emalt), et siis kohe tagasi õue astuda ning Confignoni külakese keskusesse kooki sööma minna. Millal ma viimati kohvikus kööki söömas käisin? Millal ma üldse viimati väljas söömas käisin? Gruyère’is. See pidi olema eelmise aasta augusti reis Gruyère’i. La Touri haiglat ei arvesta, eks :) Istusime, mugisime, lobisesime, lasime Sipsikul platsil ringiratast joosta ja teisi kohvitajaid võluda. Mõnus.

Viisin talle kingiks purgi kodust jogurtit ning ta pakkus mulle ka üht-teist vastu. Näiteks suure mätta kuumaasikaid, mis nüüd kodus potti ja peenrasse maha istutatud said. Marjad sõi Sipsik juba tema aias küljest ära. Nii sellelt mättalt kui ka teistelt. Rabarberit sain ka. Ta oma mees oli rabarberi clafoutis’d teinud ning see jäi mind kummitama. Siis ma lugesin Frieda blogi, naersin veidi kokkusattumuse üle ja otsisin seejärel clafoutis retsepti. Mitte küll Frieda blogist.

Clafoutis on imeline ja kui sul on käsimikser, siis põhimõtteliselt võid n-ö taina samas nõus, millega sa ta ära küpsetad, valmis vuristada ja saad eriti väheste määritud nõudega hakkama. Ma täitsa mõtlen, et seda võiks nädalavahetustel vahel hommikusöögiks teha. Tainas võtab mingi 5 minutit, 40-45 minti ahjus ja veel umbes 15 jahtumiseks. Täitsa tehtav. Ja munad ei pea tegelikult toatemperatuuril olema. Tuleb ka külmkapikülmadega välja. Ning jah, see tainas on ülivedel.

* Silmitsesin ta riiulil olevaid fotosid (ma olen tal enne ka külas käinud) ja jäin siis üht raamitud postkaardisuurust joonistust või maalikest vaatama. “Miks sul Tallinna pilt siin on?!” “Sest ma käisin kunagi ammu kruiisiga Tallinnas.” Nunnu, et see paljude muude riikide ja träna juures nii prominentsel kohal on :)

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s