Jänkupüha

Lihavõtted on nüüd meiegi peres peetud ning süda veidi läigib sellest pasha üledoosist, aga noh, hea pasha oli :) Külas käinud poola-saksa pere ka kiitis.

Kulitši sain vene poest ja see oli kohutavalt kuiv, mis pole ka ime, sest ma ostsin selle teisipäeval. Oli plastikusse mässitud küll, aga see ei päästnud midagi. Last vaimustasid need saiale puistatud värvilised pallikesed, seega vähemalt keegi rõõmustas. Bulgaarlaste kozunakki asendas mouna, mis, nagu ma nüüd lugesin, on Alžeeria juudikogukonna ja sefaradi juutide traditsiooniline paasapühade sai. Oli hea, aga ka veidi kuiv. Sain teise Intermarchést. Pasha tegin ise vene poest saadud kohupiimast. Kondenspiima, pistaatsiapähklite, aprikoositükkide ja kuivatatud apelsinikoorega. Viimase ostsin uitmõtte ajel hiljuti supermarketist. Ei, see pole sukaad vaid tõesti pisikesteks tükkideks purustatud kuivatatud koor, mis niiskuse mõjul paisus ja imehea maitses. Kaalun seda täitsa tulevikus kringlitesse jmt asjadesse panna. Võib teist näiteks enne veidi leotada. Põhimõtteliselt võiks neid koori ise ka kuivatada. Tuleb vaid apelsine õhukeselt koorida ja koored radika juurde jätta. Haa, meil loodetavasti pole järgmisel talvel enam radikaid! Oi, kuidas ma ei jõua remonti ära oodata! Ja samas ma kohutavalt kardan, et ma teen mõne väga vale otsuse, mida hiljem kahetsen.

Olgu siia aga kirja pandud ka paar viimast rooga ja toodud mõned tähelepanekud.

Esiteks märkasin ma, et too veganpannkoogi retsept, mida ma kiitsin, vist originaalis nii hea ehk ei maitsegi. Ma olin nimelt reedel täiesti magamata, aga tahtsin pannkooke. Võtsin igaks juhuks retsepti lahti ning märkasin, et soodat tuleks panna hoopis supilusikatäis. Ma olin varem teelusikatäie pannud. Saadud pannkoogid olid jäledad. Ma ei tea, kas ma tegin väsinudpeast mõne vea veel, aga need koogikesed lendasid otsejoones kompostiämbrisse, sest maitsesid mõrud.

Teiseks proovisin teha vegan rollmopsi. “See kõik oli välimuselt ja maitselt lausa hirmuäratavalt identne,” väidab Sandra Vungi. Mina väidaks, et see oli kõike muud kui seda. Ühe tüki sundisin end ära sööma (ja ma jumaldan baklažaani!), aga ülejäänu lendas kompostiämbrisse. Võimalik, et ma tegin kusagil mingi vea ehkki ma järgisin retsepti vägagi täpselt. Ma ei arvanudki, et see võiks maitsta kui heeringas, aga ma lootsin, et see ehk maitseb vähemalt hea. Ei. Ei-ei.

Suvaline esmaspäevane kapijäägikarri. Kes see enam mäletab, mis sinna pandud sai. Noh, ilmselt pisikesi suvikõrvitsaid, baklažaane, kikerherneid, porgandit ja mulle tundub et ka sparglit. Kõike, mida kapis oli.

Ezogelini supist ei eeldanud ma suurt midagi. Asendasin või õliga ning podistasin ta valmis, aga see supp üllatas mind, sest maitses väga hea. Kindlasti vajab see supp münti! Selleta oleks see lihtsalt mingi riisi-läätse plöga.

Õigus, ma tahtsin veel mainida, et tegin noid hirsi-peedikotlette uuesti ja ma siiski väga ei soovita neid, sest need ei hakka ikkagi väga hästi kokku (ilmselt peaks kuidagi tuunima veidi) ja ahjus küpsetades kuivab hirss ikkagi ära. Oli jälle veidi krõmps.

Järgmisel kevadel jälle!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s