Tutvused

Tollest lihavõttejänku jamast oli kokkuvõttes ikkagi päris palju kasu, sest kui ma jänku omanikku otsisin ja erinevatele ustele koputasin, sain ma tuttavaks ühe äsja Echenevex’sse kolinud naisega. Tema oligi see, kes elab majas, mille eelmistel omanikel olid olnud küülikud, seega ma kahtlustasin, et ehk jäi neil üks maha või midagi taolist. Ma läksin järgmisel hommikul ja jätsin talle postkasti kirja, paludes tal mulle eelmiste omanike kontakt edastada. Ta võttis minuga ühendust just siis, kui jänku tegelikud omanikud jänkule järele tulema pidid, et mulle öelda, et tema maja eelmised omanikud jänkut kaotanud pole. Ma kasutasin juhust ja küsisin, et kui vana tal laps on (nägin ukse taga käies esikus käru) ning pakkusin, et ehk võiks tuttavaks saada. Jah, ma üritan siin oma põhjamaist introvertsust maha salata ja sotsiaalselt aktiivsem olla. Ma tean, ma jätan vahel kohutava seltskonnalõvi mulje, aga ma ei ole seda teps mitte.

Täna saime lõpuks kokku, sest varasematel kordadel tuli alati üks või teine asi vahele. Minu esimene Maltalt pärit tuttav. Ma olen muide hakanud telefonis inimeste nimedele rahvusi taha kirjutama (või muid võtmesõnu), sest sageli ei tea ma nende perekonnanimesid ja nii ongi mul “katalaan” ja “jänku” jmt lisandid seal.

Lobisesime meil aias ja ta mainis, et ta audiitorist mehel on piloodipaberid. Oo, ütlesin ma. Seejärel mainis ta, et nad rendivad vahel lennukit. Lähevad Lausanne’i lennujaama, võtavad lennuki ja lendavad kuhugi. Mu lõug hakkas vaikselt maa poole vajuma. Mees, kellele järjest enam retrolennukitega lennata meeldib, võtvat sageli sõpru lennureisidele kaasa. Näiteks lennatakse Gruyère’i (maandumine pidi seal piltilus olema) lõunatama või tehakse Šveitsi ringlendu. Kui nad USAs reisil olid, rentisid nad seal ka lennuki, sest pikki vahemaid oli nii parem katta ja no oma lennukiga kanjonite kohal lennelda, see on midagi erilist. Mu lõug oli selleks hetkeks juba maasse kaevunud. Siis küsis ta, et kas me tahaks mõni kord kaasa lendama tulla. Ma suutsin vaid hämmeldunult noogutada.

Olgu, see oli hetkel veel selline suusoojaks küsimine, aga mulle tundus, et me klappisime inimestena, seega tuleb siin lihtsalt ühel nädalavahetusel grill kuumaks ajada ning perekondlikult tutvuda. Muidugi ma tahan eralennukiga (olgu, rendilennukiga) Gruyère’i fondüüd sööma sõita ja siis Zermatti suunduda, et Matterhorni ümber tiirutada!

3 comments

  1. elutants

    vauu, Gryere on niigi maaliline ja juust on neil maailma parim, vaateid kadestan aga fondüü või mis iganes muul kujul juust või mis iganes, tuleks vist väikse lennukiga sõites ärevusest ja hirmust kõik üles :)

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s