Pepu

Mulle on kusagilt kunagi meelde jäänud, et lastel on kusagil kolmanda ja neljanda eluaasta vahel (vist) mingi pepu- ja kakanaljade faas. Nalju Sipsik veel ei tee, aga ta konstateerib pidevalt, et kellelgi on pepu ning süüdistab kõiki puuksutamises. Täna väitis ta mulle muuhulgas, et auto tegi puuksu. Tea kas peaks kohe rinna ette lööma, et vaadake, kui arenenud laps mul on! Nii oma arengust ees! Haa, kujutage endale ette mingit titemammade kogunemist, kus kõik uhkustama kukuvad:

Esimene: Minu tibukene hakkas juba kuuekuuselt kõndima!
Teine: Minu tupsuke rääkis aastaselt täislausetega!
Kolmas: Minu silmaterake tegi enne kolmandat eluaastat puuksunalju!

Vaikus, mille ajal Esimene ja Teine meeleheitlikult midagi võrdväärset leida üritavad, et samasse kategooriasse tõusta.

Fekaalidest rääkides. Bulgaarias oli täna valimispäev (N. käis Genfis hääletamas) ning lävepakuküsitluste põhjal sai GERB ehk Boikokese partei 25% kõigist häältest, kuid usutavasti temast enam peaministrit ei saa. Liiga palju skandaale. Ma lugesin muiates ERRist, kuidas “Borisov on Bulgaaria poliitikat juhtinud üle kümne aasta, aga eelmisel aastal nõuti korduvalt tema tagasiastumist, kuna ta ei ole suutnud ohjeldada korruptsiooni ja oligarhe, kes riigi poliitikat omatahtsi suunavad.” Tähendab, jah, seepärast soovitakse tema tagasiastumist ka ja GERBi kui erakonna kadumist sest nad on, kui N.-i tsiteerida “erakond, kelle ainsaks eesmärgiks on olla võimul ja end sellega elatada”, aga… Ma pean kirjutama viimase aasta suurematest skandaalidest, mis Bulgaaria peaministriga kaasas on käinud. See on kohati nii absurdne, et tundub suisa, et see ei saa päris elu olla. Aga on. Kahjuks on. Võtan lähiajal ette ja panen N.-i abiga kirja. Pean tal pildimaterjali ka otsida laskma, sest üks mahlakamaid skandaale on seotud just nimelt fotodega.

Ja nüüd söögist. Mida me sel nädalal sõimegi? Börekke tegin uuesti ja suht sama sisuga kui viimanegi kord, lisaks proovisin paari uut retsepti. Muuhulgas õhukesi pannkooke, mis olid mõnevõrra pettumusttekitavad, sest esiteks ei tulnud nad nii õhukesed, kui korralikud ülepannikad olema peavad ja teiseks väitis retsept, et sealt saab 10 pannkooki. No ei. Ma ei teinud isegi korralikke ülepannikaid, sest tainas ei voolanud nii hästi, ja mul tuli neid viis. Täna tegin uuesti noid kohevaid pannkooke ning tegin taigna veidi vedelama. Tulid hoopis paremad kui eelmisel korral, seega kui keegi neid teha proovib, siis pange rohkem vedelikku, tulevad mõnusamad.

Soolase poole pealt tegin veel seenestroganovi, mis oli seda mässamist arvestades ka keskpärane roog. Sisuliselt koorene seenepasta ning lisaks sellele pettumusele ei saa ma mitte mainimata jätta välismaise toidublogija vaimuvaesust. Mushroom stroganoff võinuks mushtroganoff olla!

Mingil päeval sai tehtud Põhja-India ja Pakistani toidukultuuri kuuluvat rajma masalat ehkki ma kasutasin punaste ubade asemel muid. Oli mõnus ja lihtne roog. Järgmisel korral, kui punaseid ube keedan, proovin originaalversiooni ka ära.

Eile me grillisime. Muuhulgas katsetasin kamado grillis saia tegemist. Et meil läks meelest (või no õigemini N. ei kuulanud mind ja siis oli hilja) panna kõige põhja kuumust tagasi peegeldav plaat, oli pitsakivi foccacia tegemiseks liiga kuum (üldine temperatuur ka tegelikult). Salvestasin tuleviku tarbeks selle fakti kuhugi ajukäärdude vahele ning ühtlasi tahaks kohe, kui jälle juustu saab, pitsat teha, sest selle saiakese pealt oli näha, kui mõnusalt krõbeda põhja selle kiviga saaks. Tore on ka see, et kivi võib ju ka tavalisse ahju pista, kui grilli süüdata ei viitsi. Tõsi, suitsune lisamaitse jääb siis saamata. Grillitud köögiviljad, mehhikopärane salat ja Sipsiku poolt veidi hävitatud saiake:

Kamado puhul on lahe see, et ajad ta kuumaks (suht vähese puu- või söekogusega) ning see kuumus püsib tunde. Viskasin pärast toidu grillilt tulekut sinna fooliumisse pakendatud peedid (suitsune röstpeet…) ning küpsesid kenasti läbi. Võinuks vaat et veel kauemgi midagi küpsetada. Mul hakkab vaikselt hammas verele minema. Tahaks suitsuliha proovida teha… mm, suitsulihavõiku marineeritud kurgi ja sinepiga. Musta Tallinna leiba ja sinepit (mitte küll Eesti oma) saab vene poest, kõige originaalilähedasemat marineeritud kurki paarist poest (Polonia kaubamärk, kui kedagi kurginäljast huvitab). Hea suitsuliha on vaid puudu. Tõsi, selleks tuleks vist lihunikult mingit kindlat seatükki tellida. Nad siin rohkem veiserahvas.

Täna keetsin hulga kikerherneid ehkki mitte nüüd nii suurel hulgal kui viimati. Viimati keetsin vist ligi kilo korraga, ajasin suurema osa neist hakklihamasinast läbi ja panin portsudena sügavkülma. Hea mugav hummuse ja falaelide jaoks võtta. Täna ei viitsinud ma nii palju jamada, seega keetsin vähem. Selle roa jaoks ja suure purgitäie veel. Võiks aquafaba ehk kikerherne keeduveega katsuda midagi teha, sest see toimib küpsetades kui munavalge ja mul on seda nüüd veidike seal purgis. Tänane roog oli marokopärane kikerherne tažiin, kuhu käivad ka rosinad, aga mida N. mu meelest ei märganud, sest ehkki ta sööb meeleldi rosinaid, on ta üks neid “magus ei sobi soolasesse toitu!” inimesi. Mulle maitses väga ja ehkki esmalt kartsin, et panin liialt agaavisiirupit, siis see maitse mahenes podisemise ajal tunduvalt. Lapse huvides ma vürtsi ei lisanud, törtsutasime tšillikastet hiljem kõrvale ja sõime bulguriga.

Peaks nüüd retseptiotsingutele asuma. Uus nädal, uued väljakutsed. Õnneks on kapis päris palju jääke ja röstpeeti ka, homse elame nende najal üle.

7 comments

  1. reet

    Mina sain oma laste puhul ülearu kaua kestnud pepu-noku-kakanaljadest üle sellega, et hakkasin neile igal võimalikul juhul rõhutama, et kujutage ette, issil on ka pepu! Presidendil (no siis oli THI) on ka noku! Ja pastor käib ka kakal! See mõjus. Poisid olid muidugi juba servapidi vanemad ka, ilmselt 4,6, ja 8 – sest Lillebrori fekaalinaljad tulid täiesti eakohasel perioodil, poleks siin millegagi kiidelda… nojah, ta õppis lugema enne, kui pepunaljadest üle sai.

      • punanemammu

        Mingis vanuses tulevad kaka-pissi-puuksu naljad tagasi, lühikeseks perioodiks…ja humoorikas võtmes. Oma laste puhul selles vanuses ei mäleta, midagi oli – ent läks kiirelt üle. Küllap said end lasteaias välja elada, koju jõudis vähendatud koguses ja lahjendatult.
        See võrdlemine ja ületrumpamine on “äge” kõrvalt jälgida, muigan ja sõnan endamisi, iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem. Vanem võib end ju nahast välja pingutada, kuid kui järeltulija ei arva, et sorav lugemisoskus tuleb kasuks enne koolitee alustamist, siis nii on – isiklikult ei tunne ühtegi inimest, kes teksti lugeda ei suuda, küll aga tean paljusid, kes loetust aru ei saa. Selle viimasega ei hoople ju keegi ;)
        Aitäh – toidu postituste eest, taaskord ideede varasalve talletatud mõned mõtted.

      • reet

        Noh, Lillebror jõudis sellesse faasi ja teistel tuli suure rõõmuga meelde. :P

  2. Mar

    Noh, mu omadel tuli see faas siis suure hilinemisega, vanuses 6+ ja 8+ :D Viimased, ma ei teagi, mingi 3 kuud juba kestnud. Kuna neid on kaks, ja kuna nad juba veits suuremad ja nutikamad, siis saavad üksteise naljadest muudkui hoogu juurde ja arendavad neid nalju edasi, räägivad mõistukeeles jne. (A la “naku, aga o-ga” või “Ku-No tagurpidi”, et otseselt ei ütle välja sõnu ja klapitavad oma salakeelt. Silbitamine ja tagurpidi sõnade ütlemine jne on väga selgeks saanud neil igatahes nüüd, mingid kasud ka sees ikka)
    Aga vaadates tänavatel graffitit, siis osadel lastel kestab see faas küll mingi 15-20-aastani välja :P

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s