Kodutu koduküülik

Sain CERNi foorumi kaudu jänksile (või no küülikule) suurema puuri laenuks, mida Fargesis ära toomas käisin. Napilt läks. Nii mõneski mõttes. Farges on Collongesi lähedal ehk siit enam kui 10 km. Laupäeval poleks enam saanud minna :) No ja siis ei tahtnud see puur muidugi ära mahtuda. Sikutasin puuriomaniku abiga Sipsiku turvatooli Susist välja, lasime osa istmeid alla ning pakkisime auto täis. Tõin puuri ära koju ja läksin siis aianduspoodi, et puuri põhja mingit pudi tuua.

Panin talle ühe pappkarbi ka peitumispesaks, värskeid võilillelehti, kirsioksi ja mingi seemnetest koosneva pulga, mille ma talle loomatoidu osakonnast talle haarasin. Hetkel istub ta pappkasti peal ja jõllitab mind. Sest ta on ikka veel siin. Meil oli korraks lootus, aga mu lootus on asendunud mõningase ärritusega jänksi omanike suhtes, sest… Oeh. Tegin õhtust, kui naabrinaine tuli küsima, et kas me leidsime ka oma postkastist lipiku, kus keegi oma 29. märtsil kaduma läinud küülikut taga otsib. Meie postkast oli tühi. Naabrinaine tõi mulle siis oma lipiku ja ma helistasin ühel numbril. Keegi ei vastanud. Saatsin sõnumi. Poole üheksaks polnud tulnud vastust ega ka kedagi küülikule järele. Helistasin teisel numbril. Jälle keegi ei vastanud. Saatsin sinna ka sõnumi. Kell on peaaegu kümme– Oih, vaatasin just, et nad on veerand kümme sõnumid saatnud. Mul ju telefon läheb vaikseks automaatselt.

Homme saab jänks siis tagasi koju. Tuleb neile kõik jänksile ostetud asjad kaasa pakkida ja siis see suur puur koos šokolaadijänese või porgandikoogiga omanikule tagastada.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s