Kassi voodi
Meil on lastega kasutuses olnud häll, millel on väga pikk ajalugu. Selle tõi N.-i emale tema enda ema, kes ämmaemandana leiba teenis. Seal hällis on maganud N.-i õde ja N., N.-i õe kolm last ja meie kaks last. Tegu pole mingi imeilusa asjaga vaid ratastel ja metallraamiga kaadervärgiga, mida nähes ma esialgu nina kirtsutasin, aga mis peagi mu südame võitis. Põhimõtteliselt nagu nood Moosese korvikesed, aga see korviosa on riidest ja seda on väga lihtne kiigutada. Sõrmeotsaga õrnalt lükkamisest piisab. Kasutada saab umbes selle hetkeni, kui laps end istuma ajab, siis tuleb mujale tõsta.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kõndisin ükspäev magamistuppa ja nägin seal sellist vaatepilti:

Nojah, nii juhtub kui häll radika kõrvale panna… Enne kui keegi lapse turvalisuse pärast muretsema hakkab, siis lastele pole kass peale magama läinud. Jalgade juurde jah, aga rohkem mitte.