Nimevalik

Hakkasin eile lugema raamatut “Ravimid, mis muutsid maailma” ning 27. leheküljelt tegin ma suurepärase avastuse. Kõndisin raamatuga N.-i juurde ning teatasin, et leidsin me lapsele sobiva nime, mis ajaloolisest isikust inspireeritud. Isikust, kelle nimi oli Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus von Hohenheim. Pigem tuntud oma “lavanime” Paracelsus all.

Theophrastus Bombastus ei kõla üldse nagu laps, keda koolis lakkamatult kiustakse ja kes näiteks heroiinidiileriks, kupeldajaks või sarimõrvariks hakata võiks.

5 comments

  1. reet

    Teofrastus on ju ometi kass. Kass, kes elas kõigepealt Peedu jaamas. Astrid Reinla raamatus. Sama tegelase järgi sai nime ja ma ütleksin, et see on siiski mõnevõrra suupärasem kassinimi kui Tiglatpilesar, nagu Agatha Christie’l ühel pastoraadikassil.

    Aga me ööbisime mõne aasta eest Lübeckis peres, kus ühe poja nimi oli Aurelius ja teisel Leonard-Orlando.

    Ilma naljata: Theofrastus on natuke nagu imelik, aga Theo? Või Teodor? Meil on üks kolmveerandneljane Teodor Tobias (ehk TT), väga vahva sell.

    • Rohelohe

      Meil on tegelikult nimi enam-vähem paigas ja pole kumbki variant just väga kummaline ehkki Eestis ilmselt mitte nii levinud.

      Aurelius pole Saksamaal ehk kummaline, aga Leonard-Orlando kõlab küll kui miski, millega häid mõnitavaid laulukesi teha annaks…

      • Svetlana

        Kui laulukestest juttu, siis neist ei tea vist küll ette kas pääseb. Meie laps sai väga levinud nime igas riigis- Robert ja mina polnud seda kena laulukest enne kordagi kuulnud, aga nüüd tean ka jah väga hästi, et “Robert tööd ei tahtnud teha, ütles, lollid teevad tööd..”
        Eks see vist oleneb, mis inimestega kokku puutud. Mina olen siiamaani jahmunud, et kuidas küll nii paljudele mu armsat beebit nähes selline viisijupike meenus

      • Rohelohe

        Ma pole ka seda laulukest kuulnud ja su sõnade järgi eeldan, et seda laulsid pigem täiskasvanud, mis on tõesti eriti alatu ja nõme, sest täiskasvanud võiks… mmm.. täiskasvanult käituda. Lastest saan ma veel aru, sest lapsed ongi totud ja kiusamine on kahjuks mingi arenguetapp osadel. Kahjuks eriline nimi võib seda lihtsalt tõenäolisemaks teha ehkki ennekõike sõltub see tõesti sellest, millisesse seltskonda laps satub ja milline ta ise on – kas tagasihoidlikum ja seega parem “ohver” või pigem seltskonnahing ja kõigi lemmik.

      • reet

        Hehee, Roberti nimega… Üks tuttav Roberti ema rääkis, kuidas tema haiglas valutas ja raadiost lauldi, et kus lauldi ja tantsiti, sinna veri vedas Rooooobertiii – küllap sama laulu teine ots. Laul oli lustlik ja küllap läks sünnitamine tänu sellele lõbusamalt, ja nii see Robert nime saigi. Ei narritud koolis, ei olnud narrija klass. ikka seltskonnast sõltub.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s