Põnevaid leide veidratest poodidest
Tänane päev on olnud imeline ja seda mitte vaid seetõttu, et õhutemperatuur on saavutanud põhjamaalasele vastuvõetava taseme. Või no olgu, ilmselt ikka ennekõike seetõttu, sest ma suudan lõpuks ometi aktiivsemalt ringi liikuda ning käisin isegi matkal. Sõitsin hommikul Col de la Faucille’ile ning tegin sealt matka ilusa vaatega kohta. Silt väidab seal, vaateni jõudmine võtab 45 minutit, aga ma olin 30ga kohal ning kordagi ei võtnud hingeldama, mis on suurepärane, sest seal on mäkketõuse küll ning viimased kuu aega on isegi lapsega me tavapärase käruringi tegemine mulle juba poolel teel surma maitse suhu toonud. Nüüd tuleks välja mõelda, kuhu ma homme lähen. Ma kahtlustan, et ilmselt kõnnin siin samas küla kohal, sest ma peaks liivakasti küljed ja kaane ära puhastama ning peitsima ning mõningaid muid asju veel tegema, seega kuhugi kaugele pole mõtet minna. Pirnid tuleb kuidagi kokku korjata ehkki ma kahtlustan, et see töö võib reedesse jääda. Vihmasajus herilasi pole.
Ilm on siiski kummaline. Alles reedel oli lõõskav kuumus, paar päeva on olnud talutav, täna ja homme suurepärane ning reedest läheb külmaks. Nädalavahetusel suisa nii jahedaks, et ma kaalun tšillitaimede tuppa lohistamist. Aga see selleks. Tahtsin hoopis popp ja noortepärane olla ning oma viimase poetiiru saagist rääkida.
Kui pedantselt täpne olla, siis ma käisin muidugi toidupoes ka, aga teps mitte külmkapisisust ei tule siin juttu. Ma mainin sageli oma n-ö lemmikpoodi ehk realiseerimiskeskust ning et ma sealt täna kotitäie asjadega naasin, siis mõtlesin, et teen ehk ostudest ülevaate. Eriti popp ja noortepärane oleks vist mingi instastoori teha või midagi, aga ma päris nii popp ilmselgelt ei ole.
Täna oli poes lademetes lastele mõeldud asju, seega ma ladusin endale kotti selliseid põnevusi:
Hape karp on narratiivipusle ehk neljast pildist tuleb loogiline lugu kokku panna. Soovitatud 4+ tundub kuidagi vana selle jaoks, aga 2+ ilmselt on veel liiga totu, seega see läks kappi peitu. Hape on muide veider firma. Nende arusaam pakendist on kuidagi vildakas. See kast on kuus korda suurem kui vaja oleks… Ahjaa, maksis mäng viieka (või no 4.99), tavapoes ilmselt 20-30 euri. Hape kõrval on loomadega kolmeosalised fotopusled ja lotomäng, need saab ilmselt peagi näppu anda. Kriidikarbi puhul vaatasin õhtul, et peaks minema ja paar karpi veel ostma, sest me terrass on nii krobelistest plaatidest, et need kriidid on mul siin nädalaga otsas.
Karpide ees on posu kleepsuraamatuid, mis ilmselt peagi teemaks on. Või noh, oleks juba vist ka praegu veidi, aga ma hoian neid vihmasema ilma ja tubaste tegevuste ajaks. Muidugi, ilmateate kohaselt algab see vihmane aeg reedel, seega… Lisaks leidsin ühe paberlossimaketi, kaks nuputamisraamatut (nende kasutusele võtuni läheb mitu aastat aega), kaks nunnut Paperblanksi märkmikku, kaks plokki meisterdamispaberit (ma kasutan need ilmselt küll kirjapaberina ära) ja paki erivärvides käsitöövilti. Viimane kulus peagi marjaks ära.
Veidi söögipoolist ostsin ka:
Mandlijahu kulub kindlasti marjaks ära, datleid ma jumaldan (aga värskeid pole alati saada), N. sai Belgia õlle, purgis on migi veider suvikõrvitsa-karri mögin (sama firma hernepesto oli imehea) ja karbikeses Laima kommid :) Laima sefiiri müüdi ka, aga mulle maitseb vaid klassikaline sefiir šokolaadis ning too peab väga värske olema.
Pistsin kotid autosse ja vurasin heategevuspoodi. Ma olin seal varem korra või kaks käinud, aga kunagi suhteliselt ammu. Ma läksin sinna eesmärgiga leida mingi odav mööblijupp, millest Sipsikule mänguköök teha. Mu lootus CERNi foorumist midagi saada hääbus ja uut mööblitükki ei tahaks nagu millegi sellise tarbeks võtta. Heategevuspoe parkla oli täis, seega tagurdasin sealt välja ning parkisin ühe kaugemal asuva poe juurde.
Heategevuspood üllatas mind. Nad on seal asju ümber korraldanud ja oleks mul ruumi, läheks ma sinna mööblit ostma. Ilusaid puhvetkappe oli. Ja laudu. Meil on aga siin majas liigagi palju mööblit, seega me parem ei tooks siia midagi juurde, kui just väga vaja ei ole. Peeglit samas oleks kohutavalt vaja, aga nüüd mõnda aega magamistuppa jälle ei mahu, sest mähkimislaud, häll ja kiik võtavad kõik ruumi ära. Ikaldus.
Keerutasin käes logisevat ehtekarpi ja mõtlesin, kas võiks sellest Sipsikule mingi laheda klaaskuulikeste ja muu träna hoiustamise karbi teha ning kõndisin siis nõudeosakonda. Peletasin endast eemale kõik häälekesed, mis mulle erinevaid lahedaid teekanne pähe üritasid määrida ning siis nägin ma midagi, mille puhul ma teadsin, et ma pean need saama.
Need klaasid. Mulle meenus kohe, kuidas meil kunagi kodus ka mingid samalaadsed klaasid (küll mu meelest ralliautodega) vitriinkapis seisid. Neid ei kasutatud vist mitte kunagi. No ja siis need lastele mõeldud Miki, Minni ja muidugi Sipsikuga klaasid. Kuue klaasi eest sooviti kolm euri, aga etteruttavalt võin öelda, et müüja hinda ei vaadanud ning ütles mulle hinnaks euri. Euro kõigi kuue eest siis. Kes olen mina, et vastu vaielda :) Too esiplaanil olev kannuke oli ka euro ja see on ilmselt mõeldud olema kas puhtalt dekoratsioon või lillepotihoidja või niisama kopsik, sest kannu funktsiooni ta ilmselgelt täita ei saa, aga mul pole seda vajagi. N. puurib põhja paar auku ning ma istutan sinna ühe lille, millel hädasti uut potti vaja oleks. Ma olen aianduspoest kena väikest potti kui tikutulega otsinud, aga vot ei leidnud midagi oma maitsele ja kodus mul ka ühtegi sobivat vana anumat ei ole, millele puuri sisse lüüa võiks.
Näppisin mänguasjade nurgas metallist pisikest traktorit, aga jätsin ta siiski võtmata ning kaalusin, kas võtta suur karbitäis puidust ehitusklotse, aga ratsionaalne pool minust sai võitu ja tuletas meelde, et Duplode vastu need ilmselt ei saaks. Astusin mänguasjade juurest eemale ja mulle vaatas otsa Sipsiku tulevane mänguköök:
Või pigem siis selle keskne osa, sest seda tuleb suuremaks ehitada. Mul mõlgub mõttes paar varianti, aga ma pean esmalt mõõtma ja mõtlema, kui suureks ma ta ehitan. Sümmeetrilisem oleks kruvida kõige peale puitplaat, mis mõlemalt poolt sama palju üle ulatub ning sinna mingid jalad-riiulid tekitada, aga mul on mõningane ruumipuudus, seega ma lähen vist teist teed. Ilmselt võtan ka sahtli välja ja teen sellest tööpinnale riiuli, et sinna auku “ahi” ja väike kapp luua. Tuleb homme kapikest lähemalt vaadata ja veidi siit-sealt koputada. Ehk ka mõned joonised teha ja materjalivajadus läbi mõelda. Tööriistavajadus ka. Meil pole siin ju peale puuri ja akutrelli midagi, seega kardetavasti tuleb lasta kas poes jupid parajaks lõigata või kusagilt mõni tikksaag välja ajada. Tikksaagi läheks nii kui nii vaja, kui kraanikausi jaoks auku lõigata tahaks.
Maksin kauba eest ära (öökapp oli 15 eurot) ja palusin kapikest kümmekond minutit poes hoida, et ma auto ära tuua saaks. Pistsin kannukese seljakotti ja ladusin klaasid ettevaatlikult torni, et need auto juurde viia. Auto juures jäin mõtlema, et kuidas need klaasid küll purunemata koju viia, kui mulle meenus see tore pakk käsitöövilti. Imeline pakkevahend! Pakkisin klaasid ära, vurasin poe juurde, vinnasin kapi autosse ja sõitsin rahulolevalt kodu suunas.
Osa minust nüüd mõtleb, et kui tänaseni kippusin ma lootma, et titt väljub pigem varem kui hiljem, siis nüüd on mul energiat ja mitu põnevat projekti käsil, et tegelikult võiks ta nagu veidi veel oodata… Samas oleks ta sündides N. kodus ja kui Sipsik hoidja juures on, on mul ikkagi võimalus siin nokitseda, sest kui Nimetu saab olema Sipsiku sugune rahulik ja probleemivaba laps, poleks tema kõrvalt mänguköögi ja muude põnevuste ehitamine mingi probleem. Oi, ma olen elevil!
Serverisirvija 