Kust tulevad herilased?
Terve suve on hea ja rahulik ning herilasi pole vaat et kunagi näha, aga siis saabub august ning äkitselt on kõik kohad herilasi täis. Meil lõppes just aktsioon “Kuidas viia sutsu saamata kompostihunnikusse kraami”. Meil on nimelt kolm murekohta: kompostiämber köögi ukse taga, kompostihunnik ise ja pirnipuu. Kompostiämber vajab tühjendamist, aga päevasel ajal sumiseb see elust ja osa sellest elust on veidi tige. Kompostihunnikusse tahaks panna näiteks kompostiämbri sisu ning lisaks tuleks seda segada ja kasta, sest viimased kaks päeva on olnud kuum ja ma ei taha, et mu kompostiussikesed ära sureks. Lisaks vajab komposteerumisprotsess niiskust. Päeval, kui ma korraks kasti piilusin, vaatas mulle vastu terve parv herilasi ja kaks vaablast. Ei. Ei, ei, ei! Pirnipuu, mis toodab eriti söödamatuid pirnijunne, kukutab neid hoogsalt alla ning ma nägin täna üht, mida nosis korraga kaheksa herilast. Lapse kiik on seal lähedal ja üldiselt mulle aias mädanevad puuviljad ei meeldi, seega hakkasin neid eile õhtul kokku korjama. Võtsin appi liivakastikühvli, et mitte kogemata surakat saada. Jõudsin umbes kolmandiku kokku korjata, kui pirniämbris olev elu natuke liialt vihaseks muutus ja ma taanduma pidin.
Hommikul leppisime kokku, et kui täna pimedaks läheb, katsume olukorraga tegeleda. Õhtul, enne kui pimenes, suutsin pirnid kokku korjata (olin need eelnevalt paari hunnikusse kokku loopinud). Tõin keldrist üles ka kimchiõnnetuse ehk et ma olin tohman ja keerasin oma seekordse kimchiportsu nässu. Kimchi oli selline… karvane…
Kell üheksa käisin olukorda kontrollimas. Kompostiämbrile antud jalalöök näitas, et herilasi pole. Pirniämbris üks veel purjutas ja kompostihunnikus istus üks eriti pirakas vaablane. Ootame siis veel. Pool tundi hiljem saatsin N.-i kompostiämbrile järele (kui seda toast läbi tuua ei taha, ja me ei taha, on selle äratoomine veidi ebamugav ettevõtmine) ning tühjendasin ise ära pirniämbri. Kimchi ja kompost läksid sinna kohe järele, N. segas veidi kasti sisu (ussid on elus!), pani sinna kõrval olevast kastist rohelist kraami peale, et herilasi peletada, ning peagi peaks kraani kinni keerama, sest liiga palju pole ka mõtet kasta. Loodetavasti pole vaja iga kord, kui midagi kompostihunnikusse panna on vaja, sellist aktsiooni ette võtta… Ühtlasi loodan ma, et täna oli tõesti see kõikse kõige viimane kuum päev. Kolmapäevaks veel ähvardab 27 kraadiga, aga üldiselt peaks temperatuur 25st kraadist allapoole jääma ning see sobib mulle suurepäraselt.
Serverisirvija 
Olen kuulnud, et augustis hakkab herilasekuninganna tööherilasi pesast välja ajama, sest talvituma jääb ainult kuninganna üksi. Tööherilased on pahased ja ärevad, sest nende meelest peaks pesas saama igavesti elada, ja otsivad selle tõttu asendustegevusi. Meil oli üksaasta üks väga hea mürk, mis mõjus viie meetri pealt, aga ma muidugi ei tea, mis selle nimi oli. Igatahes on mõttekas herilastele panna püüniseid või mürki või midagi, olgu need kohalikud looduskaitseseadused, mis on. Sipsikule pole ju eluaegset putukafoobiat vaja.
Hmm, seega kõik tööherilased saadetakse põhimõtteliselt pesast välja surema? Ma oleks nende asemel ka tige nagu herilane…
Sipsik õnneks teab, mis asi herilane on ning hoiab neist eemale. Kui ma ütlen, et kusagil on herilased, kostab ta selle peale “kuri!” ja ei katsu neid näppima minna. Mesilase peale on ta astunud ja see teda mesilasi kartma ei pannud ehkki on võimalik, et ta lihtsalt ei saanud aru, mis juhtus. Kompostihunniku juurde ma teda ei lase ja pirne korjame pidevalt kokku. Mürk poleks paha mõte, aga ma ei saa ju oma kompostihunnikut mürgitada… Või toimiks see ka siis, kui ma kasti ääred kokku teeks?
Mürki tuleks pihustada herilaste pesa või koosoleku pihta. Ümbertringi mürgitamine või toidu mürgitamine ei aita.
Selge. Pesa asukohta ma ei tea, aga nende kogunemisi võiks laiali ajada ehk küll. Lähen uuel nädalal mürgiotsingutele.