Vant ja šartröös

Lugesin esmaspäeva õhtul voodis Eva Roosi raamatut ja hakkasin ühel hetkel nii kõvasti naerma, et pidin toast pagema, et N.-i mitte üles äratada. Materialiseeruvad vandesõnad on tõesti väga lõbusad ehkki ilmselt nii mõnigi kortsutaks kulmu, et lasteraamatus sõna “persevest” kasutatakse.

Eile õhtul lugesin Roosi teise raamatu läbi. Huumorit oli ehk vähem, kuid raamat oli jätkuvalt nauditav. Märkasin ka, et autor kasutab tegelikult päris sageli anglitsisme, aga huvitaval kombel need ei häirinud mind. Ilmselt on siin vaks vahet, kas keegi ütleb “ta on lugenud tonnide kaupa raamatuid” või “ma vannun selle kreemi nimel”. No vähemalt minu jaoks. Esimene kõlab hästi, teine kõlab kummaliselt.

Ma olen lapsele siin hoogsalt ette lugenud (kogu aeg samu raamatuid, sest lapsed on lihtsalt rutiiniorjad) ning teinud paar tähelepanekut. Esiteks ma loodan, et kirjastus Draakon & Kuu jätkab Dr. Seussi raamatute eestindamist, sest too Hortoni raamat oli küll väga mõnus (ehkki üllatavalt… karm) ning Leelo Märjamaa on kahtlemata väga hea salmitõlkija. Salme on keeruline tõlkida, sest need peavad püsima rütmis ja olema ette lugedes ladusad ning mitte kõik ei saa sellega hakkama. Märjamaa on võtnud lähenemise (või nii ma eeldan, ma pole originaali lugenud), kus ta “lõikab” vajadusel salmirea katki ja nihutab osa järgmisesse ritta. Esmapilgul võib tunduda kummaline, aga see töötab:

/…/
Nad peksid! Nad kolkisid! Katsusid püüda
ta puuri! Kuid Hortonil õnnestus hüüda:
/…/

Ainus, mis mind kulmu kergitama pani, oli see, et elevant on salmides lühendatud vandiks. Vabandage mu Lasnamäe tausta, aga vant on minu peas siiski sõimusõna venelase kohta ning ma ütleks pigem vants. Ehkki… Ma nüüd guugeldasin ja Iko Marani raamat oli ka “Londiste, õige nimega Vant”, seega ilmselt on see mingi minu kiiks ja vant on täitsa korralik lühendsõna. Mitte et ma salme ette lugedes vanti vantsiks muudaks, seega ilmselt see mind ikka nii palju ei häiri ka :)

Sipsiku üks lemmikuid on “Grühvel” (ei, tal pole enamasti püsivust seda lõpuni kuulata, Hortonist rääkimata) ja kui selle esimene pool on mõnusalt tõlgitud (Villu Kanguri tõlkes), siis teisese pooles on paar kohmakat kohta:

/…/
Nad läksid ja Grühvlil jäi ammuli suu:
“Miks sisiseb leherämps all tolle puu?”
/…/

Ei, ma ei hakka paremat tõlget välja pakkuma (ma ei tea ka originaali). Mina ei ole professionaalne tõlkija ja nagu öeldud, on salmide tõlkimine tänamatult keeruline töö, aga ette lugedes jään ma siin ja paaris kohas veel korraks toppama, sest salm lihtsalt ei jookse minu jaoks loomulikult.

Haa, tegelikult võin küll pakkuda kõva häälega lugemiseks parema muu variandi:

Nad läksid ja ammuli Grühvli suu jäi
“Mis sisin seal leherämpsu all käib?”

Samas on see kõik küllaltki subjektiivne ja see, et see mulle vähem kohmakam näib, ei tähenda, et see seda ka on.

Täiskasvanute kirjandusest loen “Aldimängija Danilovit” ja mul on kohati tunne, et ma peaks seda uuesti lugema hakkama, sest ma loen seda kuidagi liialt jupiti ning nii läheb pool naudingut kaduma. Et ma siin aga tõlgetest räägin, siis olgu üks mõte ära toodud. Olgu öeldud, et raamatu originaal on venekeelne.

Ühel hetkel mainitakse jooki nimega šartröös, mille mu aju tänu mu Prantsusmaa ajale kohe Chartreuse’i nime kandva rohelise (küllaltki jõletu) likööriga ära seostas. Eestis on seda likööri varasemalt (ja ilmselgelt otse vene keelest võetuna) šartröösiks kutsutud küll, kuid ma hakkasin mõtlema, kas on mingi… parema sõna puudumisel ütleme siis reegel, millal läheb kasutusele asja originaalnimi ja millal mugandus. Oleks tegelane veini joonud, poleks tekstis ilmselt “merloo” või “kabernee savinjoon” olnud vaid ikka merlot ja cabernet sauvingnon. Samas absint oleks absint, mitte absinthe.

No ja norida võiks ju natuke ka. Selle üle, et ei tõlkija ega toimetaja saanud pihta, kellele järgnevas lauses viidatakse ja nime valesti “tagasi” tõlkisid:

Cynthia oli juba ammu ära teinud Merylinile, Brigitte’ile ja Elizabethile.

Birgitte on ilmselgelt Bardot, Elizabeth on Taylor ja too õnnetu Merylin siiski Marilyn, perekonnanimega Monroe. Kirillitsasse pandud nimede ladina tähestikku tagasi toomine (ja vastupidi) on paras peavalu…

14 comments

  1. Piret

    On jah subjektiivne ja nii palju oleneb sellest, millise intonatsiooni ja rütmi ja rõhuga lugeda. Nii luule kui proosa.
    Sõnade järjekord on üks asi, mida on (minul tõlkijana) hästi raske eesti keeles paika saada. Mul näib selle osas kuidagi imelik “maitse” olevat. Teiste tekstides tahaksin seda ka sageli muuta, aga siis mõtlen ikka, et küllap olen mina see loll, kes ei tea, kuhu verb käib.
    Sinu nendest anglitsismide näidetest kusjuures tundus mulle hoopis see “tonnide kaupa” imelik, aga teine näis täiesti nutikas.
    Selle “Aldimängija…” tõlkija kaitseks: see Merilyn võib ju ka näpukas olla, mitte rumalus. (Kirjutasid ju isegi Brigitte asemel Birgitte, kui nüüd hakkata vastu sügama.)

    • Rohelohe

      Sõnade järjekord on teine asi, mille puhul ma isegi ei tea, kas mul on ka “imelik” maitse või lihtsalt loll :D Loen vahel raamatuid ja tahaks sõnu ringi sättida, aga see va eesti keel on lauseehituse osas väga vaba tegelikult,

      Ma usun, et Merilyn oligi näpukas või noh, pigem ei kontrollitud üle või ei pandud tähele, kuidas nime õigesti kirjutama peab, sest venelased kirjutavad nimesid kirillitsasse häälduse põhjal ning nii näib Merilyn täitsa õigena.

      Brigitte osas ei oska ma öelda muud kui touché :D Ma olen oma tekstides vigade nägemisel täiesti lootusetu. Pluss ma ei viitsi enamasti oma kirjutatut üle lugeda. Peaks ehk toimetaja palkama :)

      • Piret

        See on see palgi-ja-pinnu-sündroom. Mul on see ka. Teiste tekstis tean täpselt, kus komad käivad. :D Aga ise võin vabalt teha seitse viga kahes lauses. Kui mingi oluline asi on, siis aitab välja printimine ja teksti paberil vaatamine. Kuigi ega see väga mõistlik/säästlik/sõbralik ei ole…

      • Rohelohe

        Printimine aitab ja teksti mõneks ajaks kõrvale panemine aitab, aga kes siin neid blogitekste ikka prindib või paar päeva hoiustab :)

      • Piret

        Igasuguse e-suhtlusega sama lugu tegelt. Ega ikka ei loe enne Enterit suurt midagi :D. Pärast vaatad ja mõtled, et oh õudu, kes papaKoi kirjutas!!!

    • Rohelohe

      Pean ära märkima, et katsetasin täna õhtul “Grühvli” kohmakamate riimide juures teistsugust rütmi ja tuli hoopis paremini välja. Virisemisest on ikka kasu, inimesed annavad häid mõtteid :)

  2. mekaomasmullis

    Oi, Grühvel! :) Meil on tuntud see tegelane Gruffalo nime all ja mul polnud aimugi, et see ka eesti keelde ümber on pandud.

  3. Mar

    ¤ Naerab selle “vant” ja venelane seose üle :D Ma peipsiääre-inimesena ei teadnudki, et põhjas selline hellitusnimi käibel on :D

  4. pelagia5

    Jaga palun rohkem infot selle kohta, mis lasteraamatuid Sipsik armastab! Me oleme ka Eestist kaugel ja mu Kribu on vist Sipsikust paar kuud noorem. Mingi hunniku raamatuid vedasin endaga kolides kaasa, aga tahaks valikut värskendada.

    • Rohelohe

      Hmm, mul on lademetes raamatuid, aga ta tahab kuulata vaid üksikuid ja ka siis on ta väga püsimatu ehk et ma loen paar lehte Grühvlit ja siis paar lehte Hortonit ja siis paar lehte Findust. Hetkel meeldivad talle: “Grühvel”, “Krokodill, kellele ei meeldinud vesi” ja “Pettson ja Findus mängivad peitust”. Ma kahtlustan, et suurem osa mu raamatuid on talle ikkagi liiga keerulised. Katsetan hetkel Ilmar Trulli salmidega, sest salmid on vist lastele vist kuidagi paremad, aga ma ootan ikka veel seda aega, kus ma normaalselt ette lugeda saaks. Ma arvasin, et see iga peaks nagu umbes kaheselt hakkama, aga võta näpust…

      • pelagia5

        Meil on Sipsik absoluutne hitt – u 1,5-aastaselt jutustasin piltide järgi, nüüd värske kahesena jaksab isegi mõnikord terve peatüki ära kuulata. Tihti on meil õhtuti nii, et tema lappab voodis oma raamatut ja mina loen siis omaette kõvasti midagi kõrvale. Ilmar Trull on väga hea soovitus, salme ongi me raamatukogus vähe, aitäh!

      • Rohelohe

        Ma kadestan su raamatuhuvilist! Mul on tunne, et ma oleks pidanud vist varem “päris” raamatute peale üle minema :) Ja Sipsikule võiks “Sipsikut” lugema hakata küll :P

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s