Ablas eesel

Sel ajal, kui N. eile Sipsikut lõunaunne pani, sõitsin mina piirile ja korjasin sealt peale me Genfi sõbra, et lõpuks üle pika aja veidi aega koos veeta. Tagasi koju jõudes pakkisime end kõik ühte autosse ning sõitsime Crozet kaudu meie küla kohal asuvale teele, et matkast tunnike mäkketõusu maha tõmmata. Ütlemata hea otsus oli, sest rada oli mudane ning õhk niiske. Lisaks oli kõik nii lopsakas. See lakkamatu vihm on loodusele kõvasti mõju avaldanud. Kohati oli mul tunne, et ma ei kõnni üldse oma tuttaval matkarajal vaid kusagil hoopis mujal.

Branveau onnikesele lähenedes nägime suurt lehmakarja ning paari mägikitse ja kui me onnile, mis mida ümbritsev aed oli mingil põhjusel lukku pandud, veelgi lähemale saime, nägime kahte eeslit. Istusime rohule maha ning N. viis Sipsiku eeslite juurde. Selgus, et tegu on väga sõbralike isenditega.

eeslid

Ühtlasi selgus, et N.-i uus telefon (mingi uusim Samsung) on fotokana vaat et parem kui mu Canon G16. Teravus ja värvid on hämmastavad!

Eeslid kõndisid N.-ile ja Sipsikule järele ning tulid meidki uudistama. Mingil põhjusel pakkusin just mina ühele neist eriti huvi, sest esmalt ta nuuskis ja nügis mind oma peaga, seejärel üritas ta ära süüa mu kotti, et siis hambad enam-vähem mulle patsi lüüa. Ma jõudsin hetk enne eest ära liikuda.

eesel

Seepeale arvas eesel, et ta mekiks ehk veidi me matkakeppide käepidemeid, seega me korjasime oma maise vara kokku ja tegime kiire mäkketõusu onni kõrval asuvale künkale, kust avanes imeline vaade Genfile ja järvele. Jällegi tuleb tänada vihma ja veel mitte taastunud lennuliiklust, sest õhk oli nii puhas ja avanenud vaade hoopis teravam.

Laskusime alla, sõitsime koju, süütasime grilli ja sõime mõnusa mereanniõhtusöögi. Me olime just söömise lõpetanud, kui saabus me sõbra kolleeg oma naisega. Selgus, et nad elavad kohe meie kõrval asuvas Naz-Dessous külas, mis on naljakal kombel Echenevex’le hoopis lähemal kui Chevryle, mille alla see ametlikult kuulub. Saabunud külalised olid soomlased ehkki mees, kes esimesed 15 aastat oma elust Suurbritannias elas, sõnas, et nad peavad end pigem lihtsalt eurooplasteks. Naine lisas, et nad pole viimased 24 aastat Soomes elanud ehkki nii neil kui nende kolmel täiskasvanud lapsel on Soome kodakondsus (poeg käis just aega teenimas). Nad ostsid aastate eest Naz-Dessous’sse vana ja logu talumaja, millest nad hämmastava kodu loonud olevat. Vanas sigalas on saun ja me leppisime kokku, et teeme vastastikku sauna – nemad vaimustusid meie saunast ja sigalasse ehitatud saun (ja nende kodu üldiselt) intrigeeris meid. Tegelikult peakski neile külla lonkima. Sipsik kindlasti rõõmustaks, sest neil on vana kolli, Jack Russeli kutsikas, poni ja eesel.

Kui külalised lahkunud (Genfi sõbrale tuli ta mees, kes kodus eksamiks õppis, järele), kõik koristatud ja laps magama pandud, läksin minagi voodisse lugema ning kuulsin õuest mingit imelikku häält. Tuul? Loom? Mis see küll on? Kutsusin N.-i ka kuulama ja siis mul plahvatas. Siilid! Lippasime ukse juurde vaatama ning tõepoolest, seal nad olidki. Me kaheksajala järgi lõhnav grillpann oli kahe (N. väitis, et ta nägi kolme) siili huviobjektiks. Otsisime neile kapist toidujääke ning hommikuks oli põõsa alla pandud taldrik suuresti tühi. Õnneks nad sel korral meile ukse ette junne ei jätnud…

2 comments

  1. SV

    Sul on suur jalanumber? Või pilt moonutab? Vaata et puuke ei saa nendelt matkadelt, Euroopa
    pidi puugiuputus olema..

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s