Hämmingus ämblik

Väikelapse keeleareng on kahtlemata lakkamatu huumori allikas. Huumori ja segaduse, sest miks peaks laps, kelle üks vanem ütleb lennuk ja teine cамолет, taevas põriseva masina kohta “titok” ütlema. Või miks on juukseklamber tema jaoks eesti keeles “tumantš”? Või miks, oh miks, mu kallis laps, ütled sa mütsi kohta pu**?

Mõned sõnad muutuvad vaat et iga päev. Ämblik on olnud näiteks “nämmik” ja “ämming” ning poole tunni eest kutsus ta laes istuvat pikakoivalist mu meelest “nämminguks”. Bulgaaria keeles on samas see elukas järjekindlalt “pakjak” (паяк).

Keeltel vahet tegemine on ka täiesti olemas, mis on kogu selle mitmekeelsuse puhul kõige omapärasem asi. Mitte et ta alati õiget keelt kasutaks või mõlemas keeles samu sõnu teaks, aga üldiselt läheb enam-vähem täppi. Ma olen ses osas muidugi karmim ka kui N. ja küsin üle, mida ta soovib, kui ta mulle bulgaariakeelse sõna ütleb. Minu käest “tapfi” (хляб) abil saia kätte ei saa.

Juba mõnda aega olen ma kahtlustanud, et ehkki me temaga inglise keeles ei räägi (ta küll siiski kuuleb seda piisavalt), on tal tekkinud mõned sõnad, mida ta mõistab. Tasub vaid öelda jutu sees “car”, kui selle peale tuleb lapselt võidukas “auto” või “кола”. Lisaks vastab ta N.-i bulgaariakeelsele küsimusele “Mida me tänaval inimestele ütleme?” “bonžuu” ehk bonjour. Kui mina sama asja eesti keeles küsin, tuleb sealt vastu “liugu!”, sest tühja see viisakus, me lähme nüüd mänguväljakule liugu laskma, eks?

Ma tahaks tegelikult sellest mitmekeelsusest ühel hetkel pikemalt kirjutada. See on põnev ja kohati täiesti hullumeelne teema, aga vajab pikemat süvenemist ja kirjutamist ning mõlemaks pole mul hetkel viitsimist. Kui mitte enne, siis juuli lõpus, kui N. lapsega kümneks päevaks Bulgaariasse läheb. Lugupeetud rongaema hõõrub siin suurest rõõmust käsi kokku ning plaanib lisaks hommikul kaua magamisele ja absoluutsele isekusele ka matkareisi Interlakenisse, sest no kuna siis veel kui mitte nüüd!

12 comments

  1. mekaomasmullis

    Oo, see on suurepärane teema! Meie pussakas on hakanud lasteaias ütlema kasvatajale (kas seda sõna tohib üldse enam kasutada?) “aurraa” (au revoir!). Muidu ütleb veel ta-daaa ja bai-bai (bye-bye). Kui süüa juurde tahab, siis kostub “anko” (encore). Kuidas nüüd aga selgeks teha, et “daddy” ja “tädi” pole sama asi, selles on küsimus!

    • Rohelohe

      Noh, meil on siin näiteks selline tore asi, et lapsele tuleb selgeks teha, et kui issi ütleb “kon”, siis see on hobune ja kui emme ütleb “konn”, siis see on hoopis see krooksuv olend :)

  2. reet

    Ma lugesin seda ja siis lugesin kokku, et teie laps peab rääkima õppima neljas keeles korraga? Pole siis ime, kui ta arvaba, et iseleiutamine on igati põhjendatud.

    Meil on jällegi mõnevõrra vanem laps, kellel on suur hulk looduseteemalisi sõnu olemas saksa keeles, aga eesti keeles mitte. “Emme, vaata, telekas on Robbed!” on täiesti normaalne Lillebrorilause, ja mina muudkui parandan, et eesti keeles on nende elukate nimi siiski hülged. Seda välismaakeelse teleka kõrvalmõju poleks küll osanud arvata, aga tegelikult räägibki temaga loodusest peamiselt teler ja seda eranditult saksa keeles.

    • Rohelohe

      Ei, ei õpi neljas keeles korraga. Esialgu siiski kahes (eesti ja bulgaaria) ning kolmas keel (prantsuse) lisandub siis, kui kolmeseks saades kohustuslik lasteaed-eelkool hakkab. Inglise keel jääb kuni vajaduse tekkimiseni passiivse keele staatusesse. Ei ole muide ka välistatud, et kooli tuleb tal minna saksakeelsena, sest me praegune kolimistähtae on 2024 lõpp ja 2025 suvi saab ta seitsmeseks. Saksakeelne keskkond on meie väga tõenäoline järgmine elukoht.

      Ma arvasin, et saksa keeles on hüljes “Seehund”…

      • reet

        Sul on õigus, vikipeedia ütleb, et hüljes on Seehund ja loivalised üldiselt Robbe. Ainult et saksakeelsed lasteuudised räägivad ka vigride puhul Robbedest, pole aimugi, miks.

        Ma ütleksin, et kui laps juba teab, et tänavakeeles on õiged sõnad bonžuur ja merssii, aga kodus isaga teistsugused ja emaga veel kolmandat sorti, siis see ongi juba vähemlt kolme keele õppimine. Ja inglise keele kuulmine õpetab neljandat keelt, isegi kui tema poole personaalselt keegi selles keeles ei pöördu. Pole hullu midagi, mingite teooriate järgi hakkavad mitmekeelsed lapsed küll keskmiselt ükskeelsetest hiljem selgelt rääkima, aga on sellevõrra intelligentsemad.
        Seitsmeselt peaks ta Saksamaal teise klassi minema, sest seal minnakse võimalust mööda pigem kuueselt, nii mõnelgi juhul isegi viieselt kooli. Aga koolitempo tundub olevat esialgu minimaalne, loen üht Hamburgi pereema, kes karantiiniajal oma esimese klassi lapsele tähti õpetas – sügisel kooliläinud laps õppis kevadel alles tähti, ma kahjuks ei tea, mis pedagoogikanõks selle õppekava taga on, aga kuidagi harjumatu.

      • Rohelohe

        Vigrid ja hallhülged on tegelikult muidugi erinevad elukad, seega on see Rudde ikka nende puhul õige. Õppisin uue sõna selgeks :)

        See, kui ta kõne pudru ja kapsad on, pole mu meelest midagi hullu,, sest oluline on see, et ta lõpuks räägib ja kõikides olukordades kõikidest vajalikest inimestest aru saab. Mõni neist keeltest on tugevam, mõni nõrgem ja mõni ilmselt kaob aastate jooksul. Pediaater arvas, et me võiks üritada esialgu kolmega piirduda ning neljas võiks jääda passiivseks, sest väidetavalt on neli keelt nii väikesele veidi liiast, kuid kolmega pidid nad mängeldes hakkama saama. Ega me teda samas inglise keele osas takistada ei saa, sest eile õhtul korrutas ta aina “thank you!”, sest kuulis mind seda ütlemas :)

        Kas Saksamaal on ehk see loogika, et see esimene klass on nagu meil oli kunagi null klass? Mitte päris kool, mitte päris lasteaed? Ma tegelikult arvan, et ei ole ka võimatu, et kui me kolime n-ö valel või kehval ajal, siis teeme aasta-kaks koduõpet, millele lisandub aktiivne sotsiaalelu, et keelealused käppa saada, aga lõppeks ei tea me veel, kuhu me siit kolime, seega väga suuri plaane pole veel mõtet teha.

      • reet

        Saksamaal on koduõpe siiani keelatud olnud ja koolist puududa tohtis ainult raske haiguse tõttu (väitsid meie saksa sõbrad, kellel on kaks kooliealist last). Ametlikult on saksa esimene klass ikka päris kool ja kümneaastased jagatakse juba ära – kes nõrkade põhikooli Hauptschulesse, kes keskmise võimekusega laste kooli Realschulesse, kes ülikooliks ettevalmistavasse Gymnasiumisse, aga see sõltub tegelikult liidumaast ja isegi liidumaasiseselt on igasuguste erinevat lähenemist, see saksa haridus on eemalt vaadates segasem kui Su lapse kõne praegu.
        Muidu mulle tundub küll, et nad õpivad esimeses klassis jube triviaalseid asju, olen saanud sakslaste käest pahandada, miks mu lapsed enne kooli lugeda oskasid, mida see vaene laps siis koolis õppima hakkab! No ja telerist näidatakse, kuidas saksa lapsed istuvad ilusti koolipingis ja kordavad kooris, et neli pluss üks on viis… Aga küllap te saate õigel ajal õiged otsused tehtud ja lapsed sobivatesse koolidesse. Siis, kui teate, kus te edaspidi elama hakkate.

      • Rohelohe

        Koduõpe on keelatud? Võivai… nojah, sinna koolini on veel aega ja eks me siis vaata :) See kooris korrutamine tundub mulle eriti jabura õppeviisina…

  3. nodsu

    “Titok” on ungari keeles saladus, äkki su laps õpib vargsi ungari keelt ja väljendas oma hämmastust lennuki üle?

  4. Nell

    Meil suguvõsas on pere, kus ema on eestlane, isa muust rahvusest, elatakse kolmandas kohas ning vanemad suhtlevad omavahel inglise keeles. Ja lapsed (koolieelik ja algkoolilaps) ongi üsna neljakeelsed. Isa keel on küll nõrgim kuna sellega on kokkupuude väikseim aga eesti keel, elukohamaa keel ning inglise keel vanemate omavahelisest suhtlusest on suus. Lahe on vaadata kuidas lapsed lennult keeli vahetavad. Räägivad vanaemaga eesti keeles, järgmise lause inglise keelt rääkivale nõbule inglise keeles ning omavahel elukohamaa keeles. Aga muidugi eks näis kui kauaks need kõik keeled püsima jäävad ja mõni vähem kasutatav väljaei lükku.

    • Rohelohe

      See püsima jäämine on keeruline küsimus, sest just nagu täiskasvanutel, on vaja ka lastel pidevat kokkupuudet, et keel ei unuks. Täiskasvasvanu on ratsionaalne ja otsib endale harjutamiseks võimalusi, aga laps võib väga kiirelt motivatsiooni kaotada ja keelt peale sundida ei saa.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s