Juhuslik leid

Leppisime eile N.-iga kokku, et teeme täna vahetustega matka ehk et esmalt üks ja siis teine. Võinuks muidugi lapsega koos ka minna, aga noh, vahel tahaks üksi ka seigelda. Hommikul olin ma kõhkleval seisukohal. Laiskus oli ja jaksu ei näinud ka üldse olevat. N. sõnas seepeale targad sõnad, et mine aga, kõndides tuleb energiat juurde. Ajasin end siis kodust välja ja kui esimesed viis minutit oli väsimus, siis suhteliselt kiiresti tekkis mulle tõesti energiat juurde ja ma rühkisin küllaltki tempokalt mäest üles. Esimest inimest nägin siis, kui pool tavapärasest matkateest läbitud oli ning seejärel nägin veel paari. Nägin ka karulauku ja kirusin end, et ma pisikest kotikest kaasa ei võtnud,  aga kui hiljem laskudes samast kohast mööda kõndisin, võtsin kotist torusalli ning noppisin selle karulauku täis. Homme teeme karulaugu ja fetajuustuga banitsat ning pestot.

Otsustasin tavapärasest matkarajast kõrvale astuda ja läksin mööda haru, mis minu hinnangu kohaselt mind Branveau hüti kõrval oleva künka ots viima pidanuks. Oli meeldiv. Inimesi polnud, kuivad lehed krõbisesid jalge all, linnud laulsid. Lõpuks pidin küll võetud rajast loobuma, sest see hakkas künkanõlvalt allapoole laskuma, seega ma astusin ettevaatlikult üle okastraadist aia ja läksin mööda viimast lund künka tipu poole.

matk1

Matkamiseks ideaalne ilm. Piisavalt soe, et olla pikade varukatega särgiga, aga piisavalt jahe, et ei aja higist leemendama. Tuult polnud, päike paistis. Ühel hetkel ohkasin ja kõndisin ühe kuivanud puu poole, sest keegi loll oli selle prakku rohelise plastpudeli toppinud. Tahtsin selle kaasa võtta ja kodus taaskasutuskasti visata.

matk2

Lähemale astudes selgus, et olin täiesti kogemata leidnud geopeituse aarde :) Mingil arusaamatul põhjusel polnud mul kotis pastakat, seega ma ei saanud end sisse kanda, aga ma nüüd tean, kus see on, seega ma võin tagasi minna. Mul oli Sipsiku sündides isegi plaan hakata geopeitust mängima ja ma tõmbasin mingi äpi alla, aga seal selgus, et suurem osa peidikuid on maksuseina taga ning kirjeldused ajasid mu pea umbe (minu prantsuse keel pole ka just kiita, eks), seega sinna ta jäi.

matk3

Branveau hütt, mille juurde ma tavaliselt vasakult poolt lähenen, ning Colomby de Gex ehk lähikonna kõrgeim tipp (mitte küll Jura kõrgeim!) paistsid taamalt. Lähemalt jõudes tuvastasin selle suhteliselt vertikaalse lumevälja pealt ka 25-pealise chamois (alpikitsede?) karja. Kui veel hüti juurde jõudes tundus, et energiat on meeletult, siis laskudes selgus, et energiat ehk on, aga põlved on veidi pehmed. Laskudes kohtasin veel umbes kümmet inimest, kellest üks minult uuris, et ega ülevalpool kontrolli pole, sest noh, kodust maksimaalselt kilomeetri, heal juhul kahe kaugusele tohib minna. Ma elan küll matkaraja alguspunktile väga lähedal, aga usutavasti läksin ma ka siis, kui kaardil sirgjoon tõmmata, sellest piirist välja.

N. tegi matka pärastlõunal ja korjas karulauku juurde (minu toodust oleks banitsa ja pesto jaoks väheks jäänud). Mina tahaks aga nüüd iga päev väikese rattatiiru teha, sest ma mugin liiga palju, aga põhimõtteliselt on rattasõit hetkel Prantsusmaal keelatud, mis muidugi ei takista neid kümneid rattureid, keda ma iga päev oma aknast näen. Usutavasti on keeld kuidagi seotud sooviga säästa politsei ressursse, sest nii ei pea rattaõnnetustega tegelema. Lisaks on rattaga väga raske sinna kilomeetri-kahe sisse jääda.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s