Fredkin-värav

Ma panin endale nädalavahetuseks paika paar eesmärki (oh mind rumalukest):

  • Lõpeta ära tööasjad – peaaegu tehtud ja ega valikut pole, sest esmaspäeval on tähtaeg.
  • Vasta ühele kirjale – tegin eile märkmeid, aga see on üks pikemat sorti kiri ja ma pean aeglasemalt kirjutama, et mu käekiri loetav oleks, seega vaevalt ma selle täna valmis saan, sest lisaks läheb N. kahe tunni pärast suuremaks osaks päevaks ära (heategevuslikus korras seadmeid ehitama).
  • Vasta ühele pikemale e-kirjale – jääb vist ära, sest Sipsik mul vaevalt siin klõbistada laseb, kui me kahekesi oleme. Samas ma trükin kordi kiiremini kui ma käsitsi kirjutan, seega ehk ma ikkagi jõuan…
  • Loe lõpuni “Doktor Živago” – mul on üle 200 lk veel minna, seega ilmselt seda ei juhtu, sest ehkki 200 lk lugeda pole mingi väljakutse, on mul siin muid asju teha ja jällegi see Sipsiku faktor. Vähemalt lugesin novembrikuise National Geographicu läbi. Detsembri oma istub öökapil ja on hommikuti Sipsiku lemmiklektüür (me toome ta enamasti pärast ärkamist magamistuppa meiega unelema). Peaks jaanuari oma ära ostma. Ja ehk Sipsikule nende poolt loodud “Photo Ark” albumid ostma.  Talle meeldivad loomad ja ilusad fotod. Nagu vist enam-vähem kõigile lastele.

Täiesti plaaniväliselt käisin lõpuks rattaga sõitmas. Ma olin seda siin juba tubli üheksa kuud planeerinud ning oktoobris monteeris N. külge selle uue pardakompuutri, mille ta mulle kolme aasta eest kinkis, ja pumpas rehvid täis. Õhtud on aga alati pimedad ning nädalavahetused on pigem olnud koleda ilmaga ning nii see esimene rattatiir kogu aeg tegemata jäigi. Muidugi võib ka pimedas rattaga sõita, aga keegi eemaldas pardakompuutrit paigaldades kinnituse, kuhu käib mu esituli (eemaldatav ja ESBiga laetav). Tegin lühikese tiiru. Veidi üles-alla, aga ei midagi väga rasket. Ma ütleks, kui mitu kilomeetrit, aga selgus, et kompuuter on programmeerimata ja näitab vaid aiateibaid :) Tuleb juhend üles otsida. Selle väikese otsa lõpetuseks oli mu kere kuidagi väga väsinud ja kannikad valutasid. Naljakas, mu tagument on pigem pehmem kui varem, seega peaks pehmendavat polstrit nagu olema, aga ei.

Mul tuleb veel paar tiiru teha, et leida mõned enam-vähem sõidetavad ja turvalisemad kohad ning siis kruvime lasteistme mu pakiraamile. Tegelikult võiks rattale selle jala ka osta, et see püsti püsiks. Oleks lihtsam last tooli panna, aga no vaatab. Esmalt võiks üritada vähemalt kümme rattatiiru teha :)

Ma ei tea, kas asi on eilses rattatiirus (ma, va rumal loom, ei pannud mütsi päha ja kiiver kõrvu soojas ei hoia), aga ma tunnen end täna veidi räbalalt. Ilm on samas imeliselt päikeseline, seega ma nüüd ei teagi, kas toppida laps matkakotti ja minna väiksele matkale või jääda hädiselt tugitooli halama.

Lisaks tahaks Fredkin-väravate kohta lugeda ja üritada paar loogikaharjutust ära teha, aga mul on tunne, et mu aju ei ole vist hetkel selleks suuteline. Ma hakkasin nimelt (vist) mais Brillianti keskkonda kasutama, et oma kaotatud matemaatikateadmisi tagasi saada ning ajule veidi teistsugust mõttetööd anda. Üks kursustest, mida ma seal teha nokitsen, on loogika ja hetkel on käsil loogikaväravad koos Fredkin-väravatega. Mõlemast eraldi saan ma just nagu aru, aga kokku panduna läheb kusagil midagi segamini. Võib-olla peaks korraks selle teema kõrvale panema ja mõnda muud kursust tegema (mitte et ma poleks terve jõuluaja lihtsalt viilinud), sest vahel selline paus aitab, sest aju tiksutab taustal edasi mõelda.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s