Jõulud läinud ju

Pühad on kenasti poole peale jõudnud ning nüüd tuleb mul veel veidi vananeda ja seejärel uus aasta vastu võtta. Oma sünnipäevakingituse ehk spaanädalavahetuse kasutasin just ära ning olen sellest ettevõtmisest märkimisväärselt kurnatud. Raske on see puhkamine! Aga jõuame selle juurde hiljem.

p2ikeset6us.jpg

Meie jõulud möödusid rahulikult, kuidas siis teisiti. 24. detsembril oli meil Bulgaaria kommete kohaselt peaaegu et veganlaud, mille ma oma koogi, juustu ja faasaniterriiniga “ära rikkusin”. Karistuseks oli mul kuni reede õhtuni seedehäired, seega ehk poleks pidanud kõrgemaid jõude ärritama. Toite (noid kombekohaselt loomsete saadusteta) peab muide laual paaritu arv olema. N. luges juustu kõrval olevad oliivid ka sisse ehkki poleks pidanud, ma oleks võinud hommikul keedetud sibulamoosi lauale panna.

j6ululaud.jpg

Soodasai tuli sel korral päris hea välja, aga ma panin oma hajameelsusest mündi enam-vähem saia keskele, mistõttu see murdes kohe välja tuli. Leppisime kokku, et münt läheb Sipsikule ja toogu see talle järgneval aastal õnne.

j6ulukuusk.jpg

Kuuseke on meil õues ning Franz tema vastu suurt huvi üles ei näita. Rižo, tõsi küll, üritas ühel korral kuulidega mängida. Paks päkapikk selline.

paksp2kapikk.jpg

Esimesel jõulupühal sõitsime kõrgemale, et teha väike jõulumatk. Oli küllaltki ebameeldivalt niiske ja külm, aga me tasuks oli lumesadu ning ehkki Sipsik suhtus lumes seismisesse mõnevõrra kahtlustavalt, oli tal terve matka nägu naeru täis.

j6olumatk.jpg

25. õhtul tegime prantslaste kombel kalkunit.  Kohalikud ameeriklased kurtsid kord, et tänupühadeks on täiesti võimatu kalkunit saada, sest lihunikud vaatavad sind kui ilmaimet, et sa enne jõule tervet kalkunit tahad. Ei saa, pole veel piisavalt suured! Mulle ausalt öeldes meeldib, et Prantsusmaal on hooajaline toitumine mõnevõrra tugevamalt juurdunud kui Eestis ehk et on teatavad toidud, mida näiteks saabki vaid talvel. Või noh, võimalik et neid saab ka muul ajal, aga et nad on siis kuhugi kaugemale riiulile peidetud (nagu jaanipäevade paiku verivorstid), ei märka ma neid.

p2ikeset6us2.jpg

Reedel jätsin N.-i koos Sipsikuga kvaliteetaega veetma ja sõitsin Yverdon-Les-Bainsi. Leotasin end ravivas vees, istusin saunades ja lasin endale teha miskit “deep tissue” massaaži, mida ma madala valulävega inimestele ei soovitaks. Seal vajutatakse väga kõvasti ja aeglaselt mööda lihaseid ning täna on mul tunne, nagu mind oleks läbi pekstud. Samas tunne on mõnus…

Spaad võivad muide Šveitsis mõnevõrra segadusttekitavad olla. Nii mõneski on lubatud olla täiesti alasti ja nii ma üritasin aru saada, kuidas asjad seal spaas on. “Clothing optional” ütles veebileht. No aga mida see tähendab? Uurisin ja puurisin edasi ning nägin siis kodulehel veel ühte kirjet, kus märgiti, et on kindlad ajad, kui võib paljas olla, muul ajal olgu ujumisriided seljas. Nii palju siis sellest “optional” valikust :) Spaas selgus, et olukord on veelgi keerukam, sest isegi paljalt olemise ajal võib paljas olla vaid saunades, aga mite näiteks mullivannis. Spaaetikett on keeruline!

Kui hotell asus vanas mõisas (numbritoad, tõsi küll, juurdeehituses), siis spaa oli 70ndate kolemajas, mis tunneliga hotelliga ühendatud. Mind on vist Eesti spaad ja muidugi too Sevilla oma ära hellitanud, aga nati kole oli ning see spaa osa oli väga väike (suurem mass oli õues basseinides, spaa jaoks pidi tavakülastaja juurde maksma) ning mitte just väga ilus. Ei, mitte  lagunenud, lihtsalt veidi… plass. Aga noh, vesi oli tore, seega mis me ikka viriseme. Kui, siis ehk selle pärast, et sama raha eest võinuks ma ilmselt terve nädala kusagil Eesti spaas peesitada :) Või et saunad veidi kummaliselt lõhnasid ja kerisel umbes kümmekond kivikest oli.

Kulinaarses plaanis sõin elu kõige paremat böffi, väga kummalist ja kallist, aga head suppi, jõin väga head Pinot Noir’d, nosisin Neuchatelis miskis türklaste urkas kebabi ning ägisesin reedel pärast kolmekäigulist õhtusööki (paketi hinnas), sest magustoiduks valitud crème brulée tuli sisuliselt supitaldrikus.

Homme teeme väikese päevareisi kuhugi (ja sööme torti!) ning sisseoste tuleb ka teha ja siis ongi juba vaat et uus aasta. Peaks lugemiskokkuvõtte tegema. Spaas alustatud “Doktor Živagot” ma ilmselt selle aastanumbri sees läbi ei jõua, aga no vaatab. Naljakas tegelikult, kuidas ma virisen selle üle, kuidas ma enam üldse nii palju ei loe ja siis kurdavad mõned teised, et panid eesmärgiks kümme raamatut läbi lugeda ja ei suutnud seda. Ei, ma ei pea end kuidagi paremaks neist, kes loevad aasta jooksul vähe raamatuid, see lihtsalt näitab hobide ja huvide erinevust. Mina jumaldan lugemist ja vaatan rõõmuga, et vähemalt praegu meeldivad raamatud ka Sipsikule. Loodetavasti tuleb temast entusiastlik lugeja. Eeldused on olemas, sest me N.-iga seda oleme.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s