Luksus
Kas pole naljakas, kui harjunud me teatavate hüvedega oleme? Kraanivesi, elekter, küte. Ma tegin korteris väikese võidutantsu, kui radikad soojaks hakkasid minema ning pesin kraani all eriti pikalt käsi. Eile õhtul, kui lapsele kala tegin, pidin pärast jääkülma veega kätepesu mõnda aega kamina ees käsi soojendama, sest mul oli tunne, et sõrmed murduvad küljest ära.
Sellised olukorrad panevad mõtlema sellele, kui sõltuvad me sellest kõigest tegelikult oleme. Paneb mõtlema, et ehk peaks ühel hetkel endale oma päris kodu luues halbade stsenaariumitega arvestada.
Ja ikkagi. See olukord oli tegelikult tühi-tähi. N. nentis, et kui ta mõtleb sellele, et tema lapsepõlves oli Bulgaarias pidevalt elektri-, kütte- ja veekatkestusi (ning ennekõike talviti), siis tuleb oma vanematele tunnustust avaldada, et nad kogu selle jama keskel hakkama said.
Serverisirvija 
Muuseas, seda tõdes minu arust kas Kaitseministeerium vms muu asutus Eestis ka, kui millalgi see uuring tehti, et kui hästi ollakse Eestis hakkama saama ekstreemolukordadega.
Noh, ja nagu see elektrikatkestus Lõuna-Eestis ka näitas, ega tegelikult ei ole valmis hakkama saama. Paljudel pole linnakodus elementaarseid asjugi (tikud, küünlad, toiduvarud, patareid, taskulamp, lisaaku vms telefonidele jne) ja kui linnakodus osadel elekter ära läheb, siis mõnikord ei tööta ei küte, pliit, ega isegi vesi vms. Maainimestel on kodus rohkem asju ja ettevalmistumist, sest maal on teadupärast pood kaugel ja kodus ikka asju leidub, aga siiski, ettevalmistus olla kohati ikka nigel.
Ma ausalt öeldes ei ole suurem asi paniköör, aga mulle meeldib mõte elada ühel hetkel nii, et ma suudan kasvatada mingi hulga oma toitu ja ei sõltu nii palju kohalikust infrastruktuurist. Vaatame, kas sellest mõttest kunagi ka midagi saab, sest tegelikult on see täiesti tehtav. Nõuab lihtsalt teatavate väärtuste ja arusaamade nihet, aga mul on tunne, et mul on see nihe vist juba toimunud.