Siilikosed

Täna lubas ilusat ilma, seega ma panin paika väikese reisiplaani, mis hõlmas endas teisele poole Jura mäestikku sõitmist, et seal veidi matkata ja siis loomi vaadata. Mina sain viimasega algust teha juba veidi pärast Gexist välja sõitmist, sest mäeküljel seisis mägikits ja mugis rohtu süüa.

Sõitsime umbes tund ja kolmveerand, et jõuda Les Cascades du Hérissoni ehk siilikoskede juurde. Tõsi, üks veebiallikas, mida ma enam ei leia, väitis, et siilidega pole siin tegelikult midagi pistmist ning kosed (või õigemini see jõgi) kandis kunagi “püha vee” nime ning vanemas kohalikud dialektis nimi on lihtsalt siiliks moondunud. See kõik ei takista muidugi igal teisel kohalikul äril oma logole siili paigutamast.

Mäestiku kõrgemad osad olid mõnusalt lumised, aga meie sihtpunkti lähedal oli rohi veel roheline ja puudel üksjagu lehti. Koskede juurde viib tupiktee ning suviti on seal ilmselt lademetes rahvast, sest seal asub ka kämping, külastuskeskus ja mõned söögikohad, aga hooajaväliselt olid kõik need muidugi kinni. Teisi matkajaid siiski oli, seega päris uhkes üksinduses me kõndida ei saanud.

herisson01.jpg

Hérissoni kosed asuvad Hérissoni jõel, mis voolab läbi kahest järvest ja suubub siis lõpuks Aini nime kandvasse jõkke. Viimane on ilmsesti ka andnud nime meie departemangule, sest seegi on Aini nimeline.

herisson02.jpg

Suuremaid koski on kokku seitse, aga koos väiksematega peaks jõel olema 31 kosekest/juga. Kõige võimsam neist on kohe parkla lähedal ning tekitas meis kohe soovi talvel tagasi tulla, sest see võiks jäätununa vägev välja näha, aga ilmselt jääb see idee teostamata, sest ülejäänud matk võiks talvel väga libe olla ja last seljas kandes pole see ilmselt kõige parem mõte.

hereisson03.jpg

Suure kose juurest tuleb kõndida järsult mäkke, et saada kose kohale. Valgus ja värvid olid imelised, aga valguse kontrast kahjuks nii tugev, et head pilti ma sellest kõigest ei saanudki.

herisson04.jpg

Jura on üks väga huvitav mäestik, sest meie külg on täiesti kuiv ja näib eemalt vaadates selline tavalisevõitu välja, aga kui veidi matkata, leiab siit väga omapäraseid paljandeid. Jura teine pool on aga veerohke ning mitmete orgudega, kus käimas hoopis teistsugune elu kui meie Pays de Gexis. Näiteks on igas suuremas asulas prille tootvad ettevõtted ning Morazis on lisaks kõigele muule isegi prillide muuseum.

herisson05

Meie tõuseme aga järgmise kose kohale ja kõnnime aga üha mööda jõekallast edasi. Veidi libe ja mudane ju on, aga muidu igati imeline. Absoluutselt seda sõitmist väärt.

herisson06

Kas olete kunagi mõelnud, kui külm ja paha võib olla sellel loodusfotograafil, kes teeb koskedest fotosid? Mida kõike kunsti nimel ei tehta…

herisson09.jpg

Et jõe ääres on märkimisväärselt niiske, on sealsed puud samblased ja imetabast rohelist värvi. Sammal on üks põnev asi. Muidu ei pane teist tähelegi, aga kui saabub sügis ja muu rohelus kaduma hakkab ning ilm on niiske, lööb sammal end uhkelt puhvi ja näitab ilusaid rohelisi värvitoone.

herisson08

Meie keerasime selle kose juurest tagasi ehkki oleks võinud võtta alternatiivse tagasitee (eeldatava kõnniaeg kokku kolm tundi), mis tunduvalt pikem oleks olnud või siis võinuks ka matka jätkata, sest üks kosk oli tegelikult veel, aga et ma unustasin õigel ajal kaarti vaadata, sain ma oma veast alles kodus aru. Järelikult ongi põhjust tagasi minna. Siis kui vetsud näiteks talvitumas pole.

herisson10.jpg

Kolm forelli päevas ja ei konnakullestki rohkem! Huvitav kas keegi hoiab kalameestel seal silma ka peal, et keegi tõesti suure hooga rohkem ei kalastaks?

herisson07.jpg

Meie jõudsime parklasse tagasi umbes poolteist tundi pärast matka algust ning olles veidi keha kinnitanud (tänasest algas jõulupaast, seega nosisime viinamarju, mandleid, tomateid ja kamapalle; viimaseid nosis ennekõike laps), sõitsime tuldud teed pidi paar kilomeetrit tagasi ja läksime loomaparki. Seal sai lammast ja kitse patsutada, känguruid ja piisoneid vaadata, lasta hundil enda peale lõriseda, eeslit õrnalt kõrvast sikutada, siga norskamas kuulata ja alpaka müstilistesse sinistesse silmadesse vaadata.

herisson11.jpg

Alpaka võiks vabalt ükssarvik olla. See konkreetne isend nägi väga noobel välja ja võinuks vabalt muinasjuturaamatust pärit olla.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s