Murukelk

Kõikide tormide esiema õnneks vaibus ja hommikul vaatas mulle aknast vastu päikene. Milline rõõm, sest siis saab ju järelikult matkama minna! Toppisin Sipsiku putru täis ning suundusin funikulööri otsima, et Hrebienoki sõita.

matk01

Hrebienok asub Stary Smocoveci kohal ning funikulöör aitab veidi jalavaeva säästa, sest siis jääb matkamiseks rohkem võhma. Minu plaan oli minna ühe kose juurde ja ehk veidi veel piirkonnas ringi luusida.

matk02.jpg

Inimesi oli üllatavalt palju. Ikkagi teisipäev ja sügis ka juba, aga slovakid on matkarahvas ning käimas on viimased matkahooajanädalad. Talvisel ajal saab ka muidugi matkata, aga erinevatel kodulehtedel jäi mulle silma, et paljud piirkonnad ja rajad on talvisel ajal suletud.

matk03.jpg

Ma ei tea, kas seal ongi tavapäraselt nii palju vett või mängis siin rolli eilne vihm, aga ma tänasin oma ettenägelikkust matkale siiski saabaste, mitte tennistega tulla. Tõsi, ka kuivemal ajal on Tatrad pigem matkasaapamäed.

matk04.jpg

Ümbritsevad mäed olid suurema osa ajast osaliselt või täielikult pilvede varjus, aga mäslev vetevoog oli ilusasti nähtav.

matk05.jpg

Kosk, milleni ma jõudsin, kallas mu üleveepiiskadega ning head fotot ma sellest ei saanudki. Vetemühin oli aga vaat et kõrvulukustav.

matk06.jpg

Kui kedagi aga huvitab, kuidas nendesse mägionnidesse söök ja jook kohale saab, kuhu auto, eesli, hobuse või helikopteriga ei pääse, siis siin on teile stiilinäide:

matk07.jpg

Ei tohiks vist mägionnide kõrgete hindade üle enam kunagi viriseda…

matk08.jpg

Kivi taga mitte si**uda?

matk09.jpg

Kui pilved korraks eemale tõmbasid, oli Tatra ilu täies hiilguses näha. Mäed. Neis lihtsalt on midagi maagilist.

matk10.jpg

Matkaonni juurde jõudes oli Sipsik juba unne suikunud, aga kui ma ta hellalt onnis maha asetasin, et endale teed osta, ärkas ta muidugi üles. Teed ostes sain Sipsikule väikese postkaardi, mida seal lastele jagatakse – diplom onni jõudmise eest. Onnis oli isegi lastenurk ja mänguväljak, mis polnudki nii üllatav, kui rajal nähtud laste arvu peale mõelda.

matk11.jpg

Tagasiteel kõndisin osa maast täpselt samal rajal, aga seejärel võtsin tee, mis veel paari koseni viima pidi. Seda otsust ma kahetsema ei pidanud. Kui ma ei eksi, on allpool olevatel piltidel Studeného Potoka kosk. See oli veelgi vägevam, kui fotodelt paistab.

Ilmselgelt olin ma esialgu vale raja valinud, sest see on see kõige vägevam kosk, mitte see teine, mida ma esimesel rajajupil nägin. Mitte et siin lõppeks vahet on, sest ma nägin ta siiski ära.

matk16.jpg

Mugisime Sipsikuga lõunaks kneedlitega hirveguljašši ja ma jätkuvalt ei mõista kneedleid. Suveniiripoest sain endale rebasega sokid ja lapsele sulgedega mütsi (st suled olid peale trükitud, mitte mütsi küljes) ning kui ma väsinult oma korteri juurde jõudsin, märkasin ühe koridorikapi otsas just sellist kelku, nagu ma Sipsikule tahaks.

matk17

Ma olen selle moodsamaid versioone Prantsusmaal ja Šveitsis müügil näinud küll. Tuleb talve saabudes jahtima minna, sest sel talvel tuleb kelgutama minna! Laps küll Bulgaariras juba veidi “kelgutas”:

kelgutamine.jpg

No mis sa teed, kui lund pole…

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s