Kassipere

Mul on kohati tunne, et meie aiast on saanud mingi kohalike kasside kogunemispaik ja muidugi pole siin ka midagi üllatavat, sest N.-i pere söödab kõiki kasse meeleldi ning nood külavolaskidkribud söövad põhimõtteliselt kõike.

Puhhi viisid N.-i vanemad peagi pärast me saabumist tagasi linna, sest ta põhjustas Franzule liialt stressi. Nüüd pidavat Puhh peamiselt riidekapis magavat ning huvitaval kombel on ta ase sellise koha peal, kuhu ta ise sisse ega välja ei pääse, kui keegi ust lahti ei tee. Nagu N.-i ema nentis: “Nagu mingi juut, kes end natside eest kapis peidab.”

Aljoša ehk Arhitekti mürakas on siin siis, kui nad ise siin viibivad ehk pool ajast, aga see-eest on siin väike elukas, kes nagu on ja pole ka nende kass. Väga sõbralik, väga varmas tuppa jooksma ja Franzu toitu mekkima, vägagi territoriaalne ja kipub Franzu pihta käpaga äsama ning tal on Arhitekti kuuris kuus kassipoega. Ma valetaks, kui ma ütleks, et mul ei tekkinud kiusatust meile nende hulgast veel üks kass valida, aga õnneks on nad veel liiga tillud.

noorema

Rižo on ilmselt kellegi kass, sest ta on väga väärikas ja sõbralik kõuts ning temagi pistaks ma suurima hea meelega endale kotti ja võtaks kaasa. Franzuga on neil läbisaamine pigem hea ehkki Franz on viimasel ajal teda taga ajama hakanud. Meite kassi kohanemine on umbes nagu mul oma töökohtades – esialgu jälgib ettevaatlikult mängu ja siis kukub lammutama. Rižo istub muide hästi naljakalt, üks tagakäpp ette sirutatud, seega ma arvan, et tal on see ehk veidi vigane ning ehkki ta sellel fotol veidi kuri ehk välja näeb, on ta sageli pigem täieliku zen-näo ja olekuga.

riizo.jpg

Musti kasse on siin mitu, aga uue ja minu üllatuseks sõbraliku isendina ilmub vahel välja Vasko (N.-i vanemate pandud nimi), kes olevat tolle pisikese noore emase kassi onu. Need kaks hõõruvad alati oma päid teineteise vastu ja on erakordselt nunnud.

vasko

Lisaks nondele isenditele näen ma siin umbes 3-4 suurema kassipojamõõtu elukat, kes N.-i hinnangul täiskasvanud kassid pidid olema, aga mu meelest ikka veidi tillud selleks on ning teine Rižo on siin veel. Too on pelglik ja temaga olen ma Franzu kaklemas näinud. Või no pigem teineteise pihta urisemas ja muid koledaid hääli tegemas. Sigudikud valisid selleks kohaks muidugi teise korruse ukseesise, mille kõrval oli lahtine aken, mille all Sipsik magas. Laps ärkas, mina vihastasin ja Rižo sai endale klaasitäie vett kaela. Veerand tundi hiljem kordus sama stsenaarium.

No ja siis on meil Franz, kes on stressid üle saanud ja luusib suurema osa ajast kes teab kus ringi. Lisaks on ta avastanud, et majakese kõrvale kerkinud juurdeehitise katusel on jube hea lesida.

katusekass

Muide, ehkki ükski teine kass peale Franzu (no ja Puhhi) tuppa tulla ei tohi, ei takista see neil akendel kõõlumast. Vahel kuulen mäud ja avastan köögiakna tagant kassi või kaks. Ühel õhtul istus ühe akna taga noor emane ja teise taga Rižo (see sõbralik). Franz oli diivanil ja veidi häiritud.

ergaskass

Laupäeval sõidame me Bulgaariast minema ja siis kolib Franz linna ning Puhh tuleb tagasi maale. Oktoobri alguses lendab väike seikluskass tagasi koju.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s