2925 meetrit

Paar päeva tagasi pakkisime end kokku ja sõitsime Borovetsi, kust saab 5-kilomeetrise suusaliftiga Musalale ehk Bulgaaria ja kogu Balkani kõrgeimale tipule lähemale ning käisime tipus ära. Lapse esimene ühe riigi kõrgeim tipp on nüüd siis käes. Nüüd tuleb Munamäe otsas ära käia, et ausam oleks, aga rääkigem esmalt sellest retkest.

Musala on 2925 meetrit kõrge, asub Rila mäestikus ja väidetavalt tuleb selle nimi araabia keelest, tähendades kas “nägin Jumalat” või “Jumala lähedal”. Huvitaval kombel on see Rila mäestiku ainus mägi, millel on araabia juurtega nimi. Mina käisin Musala otsas 2012. aastal ning siis oli tegu kevadise matkaga, kus tagasiteel põlvini sulalumes sumbata tuli. Ei olnud kerge, aga üldjoontes pole see keeruline matk.

musala01

Matka esimesed kuni tund (ma kella ei vaadanud kahjuks) kulgeb mööda laia rada ning viib matkaonnini. Õigemini kaheni, aga uuem, mida aastate eest ehitama hakati, pole vist ikka veel avatud. Onni juures on järveke ning sinna ja tagasi matkab ilmselt suurem osa lastega peresid. Hoolimata sellest, et oli kolmapäev, oli inimesi märkimisväärselt palju.

musala02

Tegime lõunapausi ja lasime Sipsikul jalgu sirutada. Veel oli ta noorim rajal kohatu, aga matka jätkates kõndis meile vastu üks naine paarikuuse lapsega (ma küll arvan, et ta ilmselt tipus ei käinud).

musala03

Onnist edasi läheb veidi järsemaks ning järgmine eesmärk on jõuda teise onnini. Õigupoolest peaks see lihtsalt varjualune olema, kuhu halva ilma eest peituda saab, aga sel korral müüdi seal isegi juua.

Musala lähedal on mitu järve ning tänaseks on ka seal ujumine keelatud, et inimesed õrna ökosüsteemi puhta sinnasamusesse ei keeraks. N. nentis küll, et ta on aastate eest ühes neist ujunud. Või no pigem paljalt korraks sisse hüpanud ja kohe välja tulnud. Soojad need järved ei ole. Enam ta seda ei teeks, sõnas ta, sest igal matkajal on taskus nutitelefon ja on siis vaja, et ta paljas tagumik internetti jõuab.

See osa Rilast on väga kivine ning temperatuur läks tõustes aina jahedamaks. Tipus oli vist umbes 12 kraadi sooja ja tugev tuul. Alumisel pildil paistab see varjualune-onn.

musala10

Viimase jupi kõndisime kahe turske ja väga tätoveeritud mehe taga, kes kõigile vastutulijatele seletasid, kuidas nad ei tulnud üles suusaliftiga vaid matkasid Borovetsist üles (umbes kaks tundi igavat matka). Tipus rääkis üks neist kõva häälega telefoniga, kirjeldades oma matka (ikka otse Borovetsist, rõhutas ta) ja mainis, kuidas inimesi on palju ja siis on isegi ühed 13-kuuse lapsega!

musala11

Tipus tee joodud, läksime tagasi alla.

musala12

Suusalifti lähedal müüdi vaarikaid ja mustikaid (noid korralikke metsamustikaid), seega muidugi haarasime mõlemaid ning mugisime terve pika sõidu marju. Laps on muide igasugustest suusaliftidest kohutavalt vaimustuses. Talle vist meeldiksid karusellid. Peaks ta lõbustusparki viima järgmisel aastal.

musala13

Alla  jõudes läksime sööma ning sattusime samasse kohta, kus 2012. aastalgi söödud sai. Sama koer :) Toona oli neid koeri küll kaks, aga too teine oli küllaltki vana. Mina sõin lehmamaosuppi ehk škembe tšorbad ning N. koos Sipsikuga oasuppi.

Kodus kustusid kõik osapooled kiirelt ning ära põles vaid N.-i seitel, sest ta unustas mütsi maha. Parem tulemus kui viimasel korral, kui ta päevituskreemi hooletult näkku määrides endale kolmnurga näkku põletas.

 

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s