Nõlvalt nõlvale

Elu Jura mäe nõlval ja vaatega Alpidele on asendunud eluga Rodopa nõlval ja vaatega Stara Planinale. Olgu, seda vaadet väga pole, sest õhk on hetkel hägune ning seega mägesid võib vaid eemalt aimata. Suvi on olnud ebatavaliselt vihmane, seega loodus on augusti kuu kohta ebatavaliselt roheline ja lopsakas.

Franz elas kahepäevase autosõidu suuresti magades üle ning olevat hotelliski kräunumise asemel lihtsalt kaissu pugenud. Mägikülas on ta ilmselgelt hetkel veidi segaduses ja ehk ka stressis, sest seal on rohkem kasse, kui ei kunagi varem: Franz, Puhh (ei suhtu Franzu ega õieti kellegisse sõbralikult), Aljoša (ikka hiiglaslik), Arhitekti uus kassipoeg, üks Rižo pisem koopia, üks must isane volask, Maša või Precious (kes neil mustadel kassidel vahet teeb) ning vähemalt kolm kassipoega. Hilisõhtutel on aias ja läheduses kassikontsert, seega ma matsin maha oma plaani viimane öö võrkkiiges veeta.

Kotid on enam-vähem lahti pakitud, majake vajab veel kraamimist, laps vajab vanavanematega palju harjumist, meie vajame turult head kraami ning puhkust. N. teatas minu suuureks üllatuseks, et ta ei võta ühtegi suurt projekti ette (enamasti tormab ta siin ringi ja stressab, et ta midagi valmis ei jõua, sest NII palju on teha). Ta tahab kõigest uuele krundile kompostikastid püsti panna ning koos isaga tuleb nõlvapoolne aeg maha võtta ja uus paigaldada.

Lisaks turule on meil ka tore naaber Meteroloog (arutasime just eile, et kui vana ta olla võiks, N. pakkus, et 85 ja ma ei julge midagi pakkuda, sest mu meelest näeb ta täpselt samasugune välja kui siis, kui ma teda kunagi küllaltki ammu esimest korda nägin). Meteroloog on kokku ostnud vist pea kõik ülejäänud tänaval olevad tühjad krundid (juhtumisi on need käik kõrvuti ja algavad tema maja juurest) ning oma köögiviljaaeda veelgi laiendanud. Meil on vaba voli seal korjamas käia. Eile saime vaarikaid ja tomateid, kusagil peaks olema põldmarju ning paar rivi viinamarju on ka (no ja lisaks türgi oad, kurgid, kõrvitsad ja kes teab veel mis). Sügisel asub vanamees asju sisse tegema ja jagab siis saadusi hoogsalt laiali, sest ega ta nii palju süüa jõua (ja pere ilmsesti ka), aga see hoiab teda tegevuses.

Bulgaaria tomatid… Täpsustan, Bulgaaria lihatomatid. Imeliselt magusad, mahlakad ja erakordsed. Ma kavatsen end süüa tomatiks. Ja nektariiniks, virsikuks, paprikaks (need õhukese seinaga Bulgaaria paprikad…) ja… Ütlesin N.-ile ka, et me peaks ta vanematega jõud ühendama ja hoistamistalgud tegema. Meil on vaja hulganisti grillitud ja purki pistetud paprikaid, ljutenitsat (selleks on vaja noid samu paprikaid ja neil tuleb nahk maha võtta, lisaks keedetud porgandeid, tomatipastat, ürte, õli, soola), paksu tomatipastat ning ehk ka grillitud ja purki pistetud baklažaani. Moosi pole vaja. Moosi on meil kodus terve riiulitäis.

2 comments

  1. reet

    Su postituse viimane lõik tekitas isu. Ja mõtte, et ehk peaks tulevaasta hoopis Bulgaariasse puhkusele minema (siiani olid valikutes päris ehk Londoni-väline Inglismaa, Prantsusmaa ja Horvaatia). Head isu Sulle ka!

    • Rohelohe

      😊 Kui tõesti see plaan, siis kirjuta ja ma annan veidi nõu, aga ma igaks juhuks rõhutan, et Bulgaaria on Balkan ja seega väga korratu, ebaloogiline ja ehk ka väsitav. Prantsusmaaga ei anna võrreldagi 😁

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s