Neljas ka

Käisin poes ja ostsin muuhulgas kala. Lõhet, sest esiteks polnudki seal eriti midagi muud ja teiseks on see siin peres enam-vähem kõikide lemmik. Või kui täpsemalt väljendada, siis Sipsik võib end sellest lõhki süüa. Ilmselgelt peab siis paika, see, et mida raseduse ajal palju tarbida, hakkab lapsele meeldima. Lõhet sõin ma palju…

Lõhe on ka üks neid kalu, millesse N. skeptiliselt ei suhtu. Välja arvatud siis, kui ma hakkan rääkima õrnsoolalõhest (toores!!!), külmsuitsulõhevõikust hommikusöögiks (kes kala hommikusöögiks sööb!?) või kooresest kalasupist (piimatooted ja kala ei käi kokku!). Ma olen talle aastaid rääkinud, milline imeline hõrgutis suitsuangerjas on ja ta teeb selle peale umbes sellist nägu, nagu ma soovitaks tal vaklu süüa. Ise teab, millest ilma jääb. Või noh, tegelikult ei tea

Kahe nädala eest oli kalaletis üks noor mustanahaline mees, kes Sipsikut võluda üritas ja mu kolmele kalatükile neljanda tasuta juurde viskas. Lapsele, ütles ta. Täna kordus sama stsenaarium ning ta ilmselgelt mäletas Sipsikut, mis oli üllatav. Peaks vist kolme tüki asemel kahte ostma hakkama, kui ta tööl on, sest siis saab alati ühe tüki juurde :)

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s