Praeahjus

Palav on. Palav ja niiske, mis teeb palavuse veelgi halvemini talutavaks. Kuidas need ehitusmehed, kes meil üle tee päev otsa maja ehitavad, elus püsivad, on minu jaoks mõningane müsteerium. Tänu nendele on Sipsiku uinakud muidugi häiritud, sest kui akent lahti hoida, tuleb aknast palju lärmi ja kui akent kinni hoida, läheb toas väga umbeks ja niiskeks.  Öösiti saab õnneks akna lahti jätta.

Pidin lapse täna arsti juurde viima ja vastuvõtuaeg oli 15.40. Auto oli kui praeahi, aga no mis sa teed. Selleks ajaks, kui kohale jõudsime, oli temperatuur juba talutav. Kärutasin lapsega arsti juurde ja kohale jõudes nägin end peeglist. Nägu leemendamas ja punane, juuksed sagris. Arsti administraator ja medõde pakkus mulle kohe vett ning ma oleks võinud sel hetkel ämbritäie ära juua.

Arsti juurest tagasi kärutades hakkas mul poolel teel auto juurde pea ringi käima, aga auto juurde ma jõudsin (jälle praeahi) ning viisin lapse N-i juurde tööle. Ma pidin talle tegelikult helistama, kui ma arsti juurest astuma hakkan, aga ma jätsin muidugi telefoni koju. Plaan oli, et N. viib lapse koju ja ma lähen teen sisseoste, seega vahetasime töö juures autosid. Minu oma oli jahe, seega lapsele parem ja N.-i oma oli praeahi.

Vurasin poodi. Läksin ekstra kaugemasse, sest neil on hea mereannivalik ning meil on soov nädalavahetusel mereande grillida (tuleb jälle kaheksajalga prepareerida). Mõtlesin, et olen nutikas ja pargin maaalusesse parklasse. Ma polnud ainus nutikas ja parkla oli täiesti täis. Petlikku lootust tekitasid vaid parkimiskohtade kohal olevad tulukesed, mis ilmselgelt täielikku käojaani ajasid ja kuumast hullunud autojuhte oma rohelise värviga peibutasid. Parkisin siis õue.

Kärutasin poodi, ladusin korvi ühte ja teist ning jogurtiosakonda jõudes vaatas mulle vastu tühjus. Soh siis. Seejärel märkasin, et ka kõik muud külmikud on tühjad ning läksin lugesin külmikul olevat silti. Seoses tehnilise rikkega ei saa pood täna kahjuks värsket toitu pakkuda. Kurat ja põrgu! Nii palju siis mereandidest, jogurtist ja kõigest muust.

Maksin ära ja sõitsin teise poodi. Täpselt nagu eelmises poes, polnud ka siin lihatomateid, aga oli imelisi mereande (too kaheksajalg ning kalmaarid). Sain kõik vajaliku kätte ja seisin sappa, kus kassiir mõneti ebameeldival toonil taustaks mängivale muusikale kaasa mõmises. Omapärane.

Koju jõudes jõin suures koguses vett ja mind ründas vigisev Sipsik, kes arvas, et parim strateegia sellise niiske kuumusega hakkama saamiseks oleks minu otsas vedeleda ja viriseda. Ei. Ei lähe mitte.

Imeline strateegia sellise ilmaga hakkama saamiseks on juua palju vett ning süüa taratori. Tarator on külm supp, mis Bulgaarias väga populaarne ja ma vabandan juba ette, kui ma retsepti juba jaganud olen. Topelt ei pidanud kärisema.

Värske kurk (või mitu) kuubikuteks lõigata, till ära hakkida, kreeka pähklid riivida või jahvatada, küüslauguküüs purustada ning kõik see keefiriga segada. Soola võib, aga ei pea panema. Mõned lisavad vahel ka jääkuubikuid, aga mulle see ei meeldi.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s