Helistage mulle!

Meil on korteris üks vana diivan. See on ilusa kujuga, aga tema 20 eluaastat paistavad ta rebenenud nahkkattelt natuke liigagi kenasti välja. Arutasin asja majaomanikuga, kes eelmisel neljapäeval nädalaks Prantsusmaale tuli ning leppisime kokku, et ma uurin välja, mis diivanikatte vahetamine maksma minna võiks. Ma eeldan, et rämedalt suure summa, aga diivan on mugav ja sobitub nii selle korteri kui ka meie tugitoolide stiiliga. Lisaks on hea asja parandamine alati mõistlikum, kui järjekordse IKEA koju toomine.

Viisin N.-i teisipäeval Suzuki esindusse auto järele ja märkasin, et enam-vähem selle kõrval ongi sellist teenust pakkuv asutus. Läksin uurisin asja ja sain flaieri, kus muuhulgas ka e-posti aadress, et ma meistri endaga suhelda saaks.

Saatsin eile kirja teele (prantsuse keeles muidugi) (ilmselt vigases prantsuse keeles) ning lisasin ka fotod ehkki eeldasin, et ilmselt tahaks ta kohapeale vaatama tulla. Nii oligi. Sain lakoonilise vastuse: “Palun helistage mulle ja lepime aja kokku.” No paganas küll! Ma ekstra kirjutasin, lootes, et ma ei pea telefonis prantsuse keelt rääkima! Ta telefon on muidugi kõnepostis ka hetkel ja no kõneposti ma küll teadet jätta ei kavatse. See ajab mu keelekeskuse täiesti umbe.

Samas ma ikkagi suudan nibin-nabin end väljendada. Näiteks suhtlesin just me lastearsti kabinetiga nii meili kui telefoni teel. Kui ma eelnevalt läbi mõtlen, mida ma öelda tahan, suudan kõne enam-vähem normaalselt maha pidada. Kui teisel pool traati olev inimene muidugi armulik on ja tempo maha võtab. Lastearsti õde on õnneks šveitslane ja väljamaalastega harjunud, seega ta räägib arusaadavalt (ja tegelikult vajadusel ka inglise keeles, aga no ma ikka üritan vahel prantsuse keelt ka rääkida).

Ma pean endale ikka regulaarse prantsuse keele lobisemise kusagilt välja ajama (mu šveitslasest tandemlane ei ela enam Genfis ja käib tööl, seega temaga kohtumine on raskendatud). Kui ma saaks kord nädalas kellegagi tunnike-kaks rahulikult rääkida, suudaks ma oma igapäevast suhtlust tunduvalt parandada. Hetkel jookseb aju kohe kokku, kui näiteks poes midagi plaanivälist küsitakse. Aga noh, seda mäletan ma saksa keele õppimise ajast ka.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s