Ostunimekiri

Mina pühapäeval N.-ile: Nii, ma pean homme ostma kohvi, kassiliiva, kulda, mustikaid, lapsele sukkpüksid.
N.: Omapärane ostunimekiri.

Ostetud sain vaid kulla, sest see va kullaost venis pikaks ja mul tuli lapsega koju tulla, et ta süüa saaks. Esmalt tahate muidugi teada, et miks ma üldse kulda ostsin, eks? Me läheme pulma ja ehkki pruutpaar meilt kingituse tegemist ei eelda, sest me tuleme küllaltki kaugelt ja nad on üliliigutatud, et me üldse kohale tuleme, arvas N.,  et ilma ikkagi ei saa ja pakkus minu hinnangul välja täiesti ulmesummasid. Vaidlesime sel teemal veidi ja siis mul plahvatas – kingiks neile killukese kulda. Kulda müüakse erinevas koguses ja väiksemad kogused ei maksa ulmehinda. Kust kulda osta? Genfist muidugi.

Sõitsin CERNi, jätsin auto sinna, läksin trammiga kesklinna ja kõndisin müügikoha poole, kui tuul (siin on juba nädalaid erakordselt tuuline) mulle liiva silma paiskas. Seisin pikalt tänavanurgal ja üritasin silmanägemist taastada, aga poodi sisenedes nägin ilmselt ikka välja, nagu ma oleks tund aega südamest nutnud.

Esitasin soovi, andsin pangakaardi ja makse ei läinud läbi. Kaks korda järjest. Vandusin ja pakkusin teist kaarti. Müüja vaatas kaarti ja küsis: “On see Šveitsi kaart, me aktsepteerime vaid Šveitsi deebetkaarte.” Ilmselgelt LHV ei ole Šveitsi pank, sest kui oleks, maksaks nende kaardi omamine ka ulmesummasid ning internetipank oleks nii ebaloogiline, et iga kord tuleb 10 minutit mõelda, kus midagi teha saab. Kui üldse saab. N. pole siiani suutnud välja mõelda, kuidas püsikorraldust teha saaks.  Jah, Šveits võib olla tuntud kui šokolaadi, kellade ja panganduse maa ning kui esimesed kaks on täitsa head, siis see viimane on ilmselt tore vaid siis, kui oled miljardär ja sul on assistent, kes sinu eest pangaasju ajab. Ja sind ei aja närvi näiteks pisiasi, et kui sul on eurokonto, siis saad sa sellega automaatselt kaasa aastatasuga krediitkaardi, mida ei saa sulgeda ilma tervet kontot sulgemata.

Aga tagasi kullapoodi.

Ohkasin ja küsisin, kus lähim UBS-i automaat on. Rongijaamas. Võeh. Kõndisin rongijaama, võtsin raha välja (oo, siin saab ka automaadist eurosid, tuleb meelde jätta), kõndisin tagasi, ostsin killukese ära ja kõndisin tagasi rongijaama, sest sealt läheb tramm.

Vähemalt on kingitus olemas. Voltisin ilusa ümbriku ka ning N. tõi poest peaaegu kõik muud vajalikud asjad. Sukkpükse pole veel, aga need ostan neljapäeval Braunschweigist. Muidu ei saa laps pulmas kleiti kanda. Lapsel jälle mitu esimest – esimest korda Saksamaale, esimest korda pulma, esimest korda kleiti kanda, esimest korda sukkpükse kanda. No ja esimest korda pikalt-pikalt autos sõita. Panin mõned mänguasjad kotti, et neid sealt järjest lapse suunas visata, kui virisema peaks hakkama. Täna pärastlõunal sõidame Šveitsist läbi, homme õhtuks jõuame Braunschweigi.

Muide, see N.-i kolleeg, kes meie vana korteri endale üüris, elab ikka veel seal ning et me tahtsime temaga ka kokku saada, läheme me talle ilmselt külla ja ütleme Majahaldjalegi tere. Vahva :)

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s