Siili tagumik

Käisin eile esimesel korralikul matkal. Pole vist eelmisest talvest saadik päris nii ära väsinud, et jalad mõnevõrra püdelad all on. Tegime N.-iga diili, et tema läheb teeb laupäeval ühe matka ja ma pühapäeval. Ta käis Thoiry kohal, ma, vana laisk, võtsin suuna meite küla kohale. N. oli korra seal käinud, aga mingit muud rada pidi (õigemini ta ei leidnudki ühtegi rada vaid läks suvaliselt üles – siin on palju metsnike teid ja markeerimata metsaradu – ja jõudis hoopis teise kohta välja). Mul oli teooria, kust üks rada alguse saada võiks ning mu teooria pidas täiesti paika. Kaks tundi ülesmäge, teine tund sellest räätsadega ja jõudsin mäeharja lähedal olevasse orgu, kust veel üks 40 minutit kuni tund (sest jalad olid juba väsinud) kõndi oleks Colomby de Gexi otsa viinud. Lingil oleval esimesel pildil on onnike, milleni ma paremalt poolt tulles lähenesin ja siis otsa ringi keerasin.

Otsustasin teha veidi rajaotsingut ning eemalt vaadates tundus, et keegi on laskunud alla mäenõlva pidi alla jooksvast lõhest. Alguses oli vahva, siis oli korraks kõhe (ukerdasin räätsadega üle kohast, kus oleks jube kerge olnud jalg ära nikastada ja lohista end siis kusagilt võpsikust välja, eks), siis ajas korra vihale (rada muutus võimatuks ja tuli teise rajaga liitumiseks paksus lumes ülesmäge kõndida), siis ajas naerma (et liituda rajaga, mida pidi üles tulin, pidin okastraadiaiast üle astuma). Kui lumi ära sulab, tuleb minna tagasi sinna, kus ma lõhesse viivaid radu nägin ja välja uurida, kust see rada alguse saab. Lumega tundus see veidi ohtlik ettevõtmine, sest näis, et seal on suured kivid ja langenud puud. Tahaks ikka teada, mille peale ma astun.

Tahaks kohutavalt tagasi minna. Ülesmäge viiv jupp on küllaltki karm, aga lumeta jõuaks onnini ehk pooleteise tunniga ja siis saaks mäe otsa ka minna. Need nõlvad nägid vägevad välja. Kaamera tuleks ka kaasa võtta. Telefuunariga mina ikka pilti teha ei oska.

Koju tagasi tulles sõin ära reedest jäänud pirukatüki ja siili tagumiku. Ei, ma pole puhta lolliks läinud. Kohe selgitan. Ma käisin reedel Genfi ameerikamaiste naiste klubiga matkamas (no pigem kõndimas) ning kõndisime Satignyst Russini (mõlemad Šveitsis, sisuliselt Genfis). Kohtusin nendega Satignys, sest mul võttis sinna jõudmine aega 40 minti (mööda pikemat teed, et mitte Meyrinis ummikus istuda, muidu oleks 20 minti), aga kui ma oleks üritanud hommikul kell 9 Genfi rongijaamas olla, oleks ma pidanud vist kell 7 minema hakkama. Google Maps keeras mulle muidugi käru, väites, et sõit võtab tund ja 10 minutit. Ma olin, nagu öeldud, 40ga kohal ning ma ei ületanud kiirust. Tegin aega parajaks ja vantsisin pagariärisse matkasnäkki ostma ning nägin siilikujulist kooki. Oli pisikesi ja suuri. Sipsikul oli juhtumisi samal päeval täitumas 7. elukuu, seega matkalt naastes läksin tagasi ja ostsin pisikese siili kaasa. Pühapäeval oli sellest järgi vaid tema tagumikku kujutav viilakas ja selle ma ka ära sõin. Oli hea, aga kuivavõitu. Ma oleks biskviidikihte kohvi ja konjakiga immutanud.

Klubiga lähen ma loodetavasti reedel jälle matkama (nad on nii meeldivalt aktiivsed, mitte nagu need CERNi omad). Välja on kuulutatud kõnd Nyonist Glandi. Google Maps väidab, et ma jõuaks Nyoni rongijaama 33 minutiga, mis tundub küllaltki õige olevat, aga ma pean ilmselt ikkagi vähemalt tund aega enne alustama, sest pagan seda liiklust teab.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s