Šokolaadipott

09/12/2018

Sõbrad käisid eile külas ja tõid meile muuhulgas külakostiks midagi, mida ma Migros poeketis müügil olin näinud, aga millest ma suurt midagi arvata polnud osanud.

Selle nimi on marmite de l’escalade ning et tegu on Šveitsiga seotud asjaga, on see muidugi šokolaadist. Potikesi müüakse vaid novembri lõpus ja detsembri alguses, sest see on seotud 1602. aasta 12. detsembril aset leidnud katsega Genf vallutada. Vallutada soovisid seda muideks prantslased.

Pott on oluline, sest legendi kohaselt olid prantslased redeliga mööda linnamüüri üles ronimas, kui neid märkas usin daam, kes keset ööd köögiviljasuppi keetmas oli. Daam kallas sõdurid tulikuuma supiga üle ning selle kangelasteo mälestuseks saabki osta šokolaadipotti, mis martsipanist tehtud köögiviljadega täidetud.

Pere noorim liige peaks 12. detsembril poti rusikaga purustama ja hüüdma: “(qu’)ainsi périssent les ennemis de la République!” (Nii põrmustatakse vabariigi vaenlased!), aga me jätame selle osa vahele. Ja mitte ainult seetõttu, et Sipsik veel rääkida ei oska.

Oli kohutavalt hea, et sõbrad külla tulid, sest see sundis meid aktiivsemalt kodu korda seadma ning nüüd on mõnus. Olgu, minu kontor on veel täielik bardakk, aga ma töötan nii kui nii pigem kamina ees olevas tugitoolis, seega kiiret pole. Tegelikult tuleks kaks kasti veel lahti pakkida ja mõned vedelevad asjad ära panna, seega asi pole üldse nii hull. Lihtsalt muude tubadega võrreldes on asi nutune… Ja aknaid tahaks pesta. Või no ei tahaks otseselt, sest mulle ei meeldi aknaid pesta, aga peaks. Parandaks vaadet. Mitte et vaate üle kurta saab. Kui need puud maha võtta, näeks Mont Blanci.

 

Written by Rohelohe Rubriigid: Uncategorized